Kümme müüti ajust: maha raiutud pea säilitab lühikeseks ajaks teadvuse

16. november 2008, 22:22

Giljotiini leiutamisega seoses sai pea maha
raiumisest mõneks ajaks üks eelistatuimaid hukkamisviise. Enamikus riikides, kus
surmanuhtlus säilinud, on see hukkamisviis siiski tänapäevaks teiste meetoditega
asendatud.

Giljotiin on kahtlemata tõhus riistapuu, sest peata inimene on ilma igasuguse kahtluseta surnud. Ka surm ise tuleb väidetavalt kiirelt ja valutult, kuid kas see ikka on nii? Peagi hakkasid levima müüdid ilma kehata peadest, mis pilgutasid silmi või vaatasid inimestele põlgust täis näoga otsa, olles justkui teadvusel.

Giljotiin leiutati Prantsuse revolutsiooni päevil ning sellest ajast pärinevad ka vastavad legendid. Jean-Paul Marat’ mõrvanud Charlotte Corday hukati giljotineerimise läbi. Marat’ oli rahva seas väga populaarne ning pärast giljotiinitera langemist korjas üks timuka abilistest pea maast üles ning lõi seda näkku. Pealtvaatajate tunnistuste kohaselt suunas Corday selle peale silmad lööjale ning vaatas teda vastikustundest täidetud pilguga.

Legend levis ning üks kuulsamaid katseid selle tõepärasust hinnata viidi läbi Prantsuse teadlase Antoine Lavoisier’ poolt, kes pilgutas peale pea maharaiumist silmi ning oli palunud hukkamist jälgival sõbral silmapilgutused kokku lugeda. Novaator on sellest ka varem kirjutanud: Antoine Lavoisier – vabariigile mittevajalik geenius.

Uue hoo sai legend 1905. aastal, kui prantsuse arst Gabriel Bearieux jälgis Languille’i nimelise mehe hukkamist. “Kohe pärast hukkamist liikusid tema silmalaud ebaregulaarselt viie kuni kuue sekundi jooksul. Ma hüüdsin tema nime ning ta tõstis aeglaselt silmalaud ning fokuseeris vaate. See juhtus ka teist korda, kuid kolmandal korral ma vastust ei saanud,” kirjutas Bearieux.

Need lood näivad toetavat hüpoteesi, et ilma kehata pea võib lühikeseks ajaks säilitada teadvuse. Enamik arste toetab aga tänapäeval pigem seisukohta, et ülalkirjeldatud silmalaugude liikumine tuleneb näolihaste reflektoorsest tõmblusest ega oma tahtelist põhjust. Südamest ja seega hapnikust äralõigatud pea vajub silmapilkselt koomasse ning sureb kiirelt. Teadvus peaks arstide sõnul kaduma maksimaalselt kahe kuni kolme sekundi jooksul.

Seega on jutud kuni 30 sekundit ilma kehata pea säilitatud teadvusest ilmselt tugev liialdus. Küll on aga selge, et giljotineerimine pole üsna kindlasti humaanne ega valutu. “Surm saabub aju ja selgroo vahelise ühenduse ning neid ümbritsevate kudede läbilõikamise teel. See peab ohvrile põhjustama lühiajalist, kuid väga intensiivset valu,” ütles Harold Hillman. Peamiselt seetõttu ongi giljotiinist või pea maha võtmisest üldiselt tsiviliseeritud riikides tänapäeval loobutud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    07. January 2009, 17:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing