Kallis kütus alandab kehakaalu

Majandusteadlane Charles Courtemanche uuris viimase 20 aasta USA keskmisi bensiinihindu ning võrdles neid tervisekäitumist käsitlevates uuringutes kogutud andmetega. Doktoritööks kasvanud uuringust selgus, et seos on täiesti ilmne: USAs toob bensiini hinna tõus ühe dollari võrra gallonist kaasa ülekaaluliste arvu vähenemise 9 protsenti järgneva seitsme aasta jooksul. Nii säästab kallim kütus USAs 11 000 elu ja aastas 11 miljardit dollarit.

Kuidas nii? Kui kütusehinnad ronivad üles, kasvavad transpordikulud. Pidevalt autoga liikunud inimesed hakkavad muutma oma harjumusi. Nii jäetakse auto koju ning liigutakse rohkem jalgsi, ratta või ühistranspordiga. Seetõttu saab inimene rohkem kehalist koormust, mis on hea kehakaalule, sest liigutamine põletab kaloreid.

Teiseks viitab Courtemanche sellele, et kerkinud kütusehindade tõttu muudavad inimesed oma toitumisharjumusi, teisisõnu üritavad nad kõhu kõrvalt kokku hoida.

USAs kasvas ülekaaluliste hulk aastatel 1979-2004 8 protsenti. Kütusehinnad langesid, president Reagani ajal maksti suurpõllumeestele toetusi ning paljud põllumehed suurendasid toetuste saamise nimel tootmist. See omakorda viis alla toiduhinnad ning kiirtoidutööstuses hakati pakkuma suuremaid toiduportsjoneid. Algas kaloripommitamine: 1980. aastatel jõudis päevane toiduenergia hulk inimese kohta 3900 kalorini.

Kolmandaks kergitavad kasvanud transpordikulud ka toiduainete hindu, sest nii toidu tootmiseks kui ka transpordiks kulub kütust.

Courtemanche'i kalkulatsiooni järgi toob 1 dollari võrra tõusnud bensiini hind kaasa selle, et inimesed käivad vähem väljas söömas. Kui inimene jätab aastas ära kas või 6,5 restoranilõunat, jääb tal kolme aasta jooksul saamata 6825 kalorit, mis oleks toonud 0,9kilogrammise kaalukasvu.

Aga alati on ka skeptikuid. California transpordiuuringute instituudi juht Dan Sperling näiteks ei usu, et inimesed muudaksid kallinenud kütuse tõttu oma toitumisharjumusi, pigem eelistavad nad osta säästlikuma auto.

Autor: Villu Päärt