Siim Kallas soovitab Eestil kiiresti eurole üle minna

"Euroga ühinemist ei saa küll kiiresti teha, kuid see peab olema kindel prioriteet," ütles Kallas, kes oli tulnud laupäeval esinema Reformierakonna majanduskonverentsile "Restart!".

Teine abinõu, mis aitaks Eesti majanduse jalule, oleks toodete ja teenuste aktiivsem müük välismaale. Kolmandaks peaks Eesti vaatama, kuidas saada rohkem nii kodumaiseid kui ka välisinvesteeringuid. "1990. aastatel oli Eesti edukas investeeringute haaramisel ja see rajas aluse majanduskasvule," ütles Kallas. "Raha on olemas, kõik otsivad soodsaid ja tulusaid paigutusi. Kui luuakse soodne kliima investeeringute paigutamiseks, siis on see edu aluseks."

Oma järeltulija Andrus Ansipi kohta ütles Kallas, et kui mitte mõõta emotsioonide pinnalt, siis on Ansip üsna hästi hakkama saanud.

"Peaministri peal tavaliselt näib paistvat kõik see, mis on majanduses negatiivset, ideaalset peaministrit pole olemas," lausus Kallas, kelle eelistus on, et praegune peaminister ja koalitsioon jätkaksid kuni järgmiste valimisteni.

Konverentsil esinedes ütles Kallas, et majanduses pole kiiret leevendust loota.

"Keegi pole koostanud kapitalismi bilanssi. Võime vaid ette kujutada muutusi varades ja kohustustes. Varade väärtus on kokku tõmbunud, kuid kohustused on jäänud samaks. Kuniks laenamise alus korralikult paika loksub ja usaldus taastub, läheb 7-10 aastat," rääkis Kallas.

Kallas pakkus, et majanduskriisist jõutakse välja alles 3-4 aasta pärast, see on aeg, mis kulub Euroopa majanduskasvu taastamiseks. Usalduse taastamine võib aga aega võtta kümme aastat. Palju inimesi jääb selle aja jooksul töötuks, paljud tööstusharud kaovad üldse. Kinnisvaraarendus ei taastu endises mahus üldse.

Reformierakonna majanduskonverentsil esinenud peaminister Andrus Ansip ütles, et valitsus sekkub majandusse vaid siis, kui finantskriis pankadel hinge kinni tõmbab. "Majanduse vereringe toimimise peab valitsus garanteerima, aga see on ka viimane piir. Ei mingit reaalmajanduse doteerimist!" ütles Ansip. "Minu meelest peaks Eesti saama oma tuumaelektrijaama," märkis Ansip. "Eesti peaks vabanema isoleeritud saare staatusest. Energeetiline julgeolek on oluline. Peame seisma selle eest, et Estlingiteine kaabel valmiks."