Merel raha teenimine pole pelgalt meelakkumine

Romet Kreek 18. november 2008, 00:00

Meritsi toorainet vedavate laevastike aktsiad võivad tunduda tänu ülikõrgele ajaloolisele dividenditootlusele ahvatlevad, kuid ettevõtete olukord on keeruline ja dividendid ei ole kindlad.

Kuivlasti või ka naftat vedavatel laevadel oli elu nagu muinasjutus. Toorainenäljas maailmas valitses üha suurem nõudlus, pikaajaliste kasvuprojektsioonide põhjal oli tarvis üha suuremat laevastikku, et vedada ära kogu olemaolev ja tulevikus lisanduv kraam. Prahtimishinnad aina kerkisid, laevanduskompaniid tellisid üha uusi aluseid.

Kuivlastilaevade tellimused kasvasid kui seened pärast vihma - BRS andmetel lisandus tänavu 5. novembri seisuga 252 laeva, sel aastal tuleb veel 193 laeva. Kuid tulevaks aastaks on tehastest tellitud 819 laeva, 2010. aastaks 1187 ja 2011. aastaks 857 laeva. Kokku ootab tehastes tootmist 3408 kuivlastilaeva.

Baltic Dry indeks, mis näitab üle maailma olulisemate laevandusteekondadel kuivlastlaevade prahtimishindu, läks Nasdaqiks. Suurim mure oli see, et ei jätkunud laevu, et kogu see raha, mida pakuti, kokku rookida.

Vahepeal on aga mõndagi muutunud. Maailma tabanud krediidikriis on osutunud väga jätkusuutlikuks. Vaatamata keskpankade tegevusele on raskused jõudnud reaalmajandusse. Toorainehinnad on teinud tipust läbi järsu kukkumise. Kuna krediitkaardisõltlastest USA tarbijad enam kõikvõimalike vidinaid osta ei jõua, ei vajata ka terast. Pole tarvis samaväärselt rauamaaki ja sütt. Meeletu mahtude kasv ja selle edasised kasvuootused on ühtäkki asendunud mahtude kahanemisega. Kaevanduskompaniid vähendavad tootmist. Ei ole tarvis nii palju laevasid. Baltic Dry indeks on viie kuuga kukkunud üle 90 protsendi. Pangad ei ole enam huvitatud finantseerimisest - isegi mitte väliskaubandusest akreditiiviäri ajades.

Laevandus on tsükliline äri. Ja praegu on alanud langustsükkel. Mõned firmad on drastiliselt vähendanud dividendide maksmist või üldse loobunud dividendide maksmisest. Ettevõtetele on see esimene koht, mille arvelt annab raha säästa. Kahjuks ei tea, kui palju tehastest tellitud laevadest on finantseerimise poolelt kaetud - võimalik, et tellimusi hakatakse massiliselt üles ütlema. Osa tellijaid soovib nüüd kuivlastlaevade asemel kemikaalitankereid.

Kuna kütuse tulevikuhinnad on hetkehindadest kõrgemad, on hakatud tankereid kasutama nafta vedamise asemel musta kulla ladustamiseks, et hiljem tarne teostada. Lisaks on hoogustunud laenukoormuse vähendamine. Selleks müüakse laevad maha ja liisitakse siis endale tagasi. Kuid ega sellega enam väga head raha ei teeni. Kui veel juulis sai teise ringi viieaastast 172 000 brutoregistertonnist kuivlastlaeva müüa 150 miljoni dollariga, siis viimased hinnad räägivad, et nende eest küll ostjad 60 miljonit dollarit enam välja ei käi. Laevad maksavad sama palju, kui 2006. aastal. Tugevatele, vähese võlakoormaga ettevõtetele avaneb soodne võimalus soetada laevu kaunis odavalt. Kuid esialgu on olulisem, kui suureks ja pikaajaliseks kujuneb nõudluse kukkumine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing