Odav väljamüük laonduses

Kadri Paas 18. november 2008, 00:00

Ober-Hausi kinnisvarabüroo hindaja Rain Räti sõnul mõjuvad lao- ja tootmispindade arengule halvasti tarbimise vähenemine ja kiire tootmise kallinemine.

Ta usub, et kuna Eesti alles siseneb majanduslanguse faasi, siis üritavad asjaosalised siiani vana rasva peal edasi elada.

"Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on lao- ja tootmishoonete rendi- ja müügipakkumiste hulk kasvanud, mistõttu paneb see varem või hiljem omanikke hindu langetama," ennustas Rätt.

Kas praegu lao- ja tootmispindu renditakse või pigem ostetakse?

"Kuna ka äripindade turule on seoses majanduslangusega saabunud ebakindlus, siis praegune suund on selgelt üürimisele. Lisaks on laenutingimused viimasel ajal oluliselt karmistunud, mistõttu mitmedki ettevõtted on loobunud kinnisvaraga tegelemast ja sale and leaseback tehingute kaudu pöördunud tagasi oma põhitegevuse juurde," märkis kinnisvarahindaja.

Ta lisas, et valdavalt soovitakse üürida heas korras olevat lao- või tootmispinda, mis ei vaja olulist lisainvesteeringut. Selleks lihtsalt enam raha ei jätkuks.

"Sama kehtib ka ostu-müügi korral. Vanemaid, olulist investeeringuid vajavaid objekte soovitakse osta vaid, siis kui asukoht on sobiv ja hind majanduslikult põhjendatud," selgitas Rätt.

Kalleimad lao- ja tootmispinnad pinnad asuvad endiselt Tallinnas ja selle lähiümbruses, järgnevad Tartu ja Pärnu.

Arco Vara Kinnisvarabüroo äripindade maakler Erko Närska ütles, et turg on võrreldes eelmise aasta oktoobriga kliendisõbralikum.

"Klient saab esitada oma soovid ning tingimused ja neid ka sageli arvestatakse," sõnas Närska.

Mida ettevõtja, kel on praegu lao- või tootmispinda vaja, peaks igal juhul silmas pidama?

"Klient võiks omanikult küsida personaalset pakkumist, mis vastaks tema tingimustele, reaalsuse piirides. Kui ettevõte soovib mõne aasta pärast laieneda, oleks võimaluse korral otstarbekam osta suurem pind ning osa välja üürida. Kui tegelik pinnavajadus ei ole ettevõtte jaoks veel selge, oleks mõttekam üürida. Juhul, kui lao- või tootmispinna ostmiseks ei ole piisavalt kapitali, tasuks seda ilmselt ka üürida, sest nii jäävad finantsvahendid käibesse," arutles maakler.

Närska ütles, et praegu ostetakse pindu enamasti välisfinantseeringu abil.

"Kas vajaminevaid ruume üüritakse või ostetakse, see ettevõtte valdkonnast suuresti ei sõltu. Pigem sõltub see finantsvahendite olemasolust ja poliitikast," tähendas Närska.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide äripindade maakleri Rene Kasela arvates võiks firma uuele lao- või tootmispinnale mõelda juhul, kui ettevõttele on jäänud olemasolevad tootmisruumid kitsaks ja plaanis on laieneda.

"Turul on praegu piisavalt projekti tasandil pakkumisi, kus arendajad ootavad klienti, kelle soovi järgi sobilik hoone rajada. Selliselt uute ruumide otsimine annab ettevõttele võimaluse täpselt oma soovide järgi uus pind leida. Projekti koostamisele ja ehitusele kulub 8-12 kuud," rääkis Kasela.

Tema sõnul algavad uute lao- ja tootmispindade rendihinnad 85 kroonist ruutmeeter ja ulatuvad 105 kroonini.

"Kui arendajaga läbi rääkida, on võimalik tingida ruutmeetri üürihind 75 krooni peale," lisas Kasela.

Tööriistade hulgimüüja, Tartu maantee ääres asuva suure pea- ja laohoone omanik Würth ASi juhatuse esimees Lauri Luks märkis, et kui praegu on ettevõtjatel vaba raha, siis tasub lao- või tootmispind ehitada.

"Ehitushinnad on lihtsalt praegu vägagi kaubeldavad," ütles Luks.

Kas otsus rentida või rajada peaks sõltuma ka firma tegevusvaldkonnast?

"Otsus sõltub eelkõige sellest, kas plaanitakse sama valdkonnaga tegeleda ka aastate pärast," arvas juhataja.

Miks Luksi firma ise hoone rajas?

"Oma tuba, oma luba," põhjendas ettevõtja.

Luksi kolleegi, ostudirektor Hannes Nirgi sõnul saab oma ehituse puhul lähtuda konkreetsetest vajadustest ja ka prognoositavast arengust tulenevatest vajadustest.

"Muidugi eeldab see ka rahalisi vahendeid. Arvan, et lao ja muude vajalike hoonete korralik ehitus on investeering tulevikku, mis aitab kaasa firma maine kujundamisele," lisas ta.

Laomaailma müügidirektor Ilmar Metsma on praegu ladude ja tootmishoonete puhul trendiks praktilisus ja mõistlik säästmine.

"Olemasolevate kaubakäsitlussüsteemide moderniseerimine, kasutatud sisseseade taaskasutusse võtmine jne. Hoone kui kinnisvaraarenduse roll on kahanenud. Pean silmas algfaasis sihiseadmist - kas võtta suund soodsamale ja praktilisemale kerghallile ning säästetud raha eest hankida tänapäevane laohaldustehnoloogia (tark- ja riistvara) ning sisseseade või esmalt rajada kapitaalne hoone. Soovitan kindlasti esimest varianti," sõnas Metsma.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing