Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mäng Ida-Euroopa arvel
Kui Lääne-Euroopa oma pankadele ja hoiustajatele appi tõttas, püüdsid Ida-Euroopa riigid alles oma saatust ära arvata. Nüüd on finantstorm nende randa jõudnud ja Euroopa solidaarsuse proovile pannud.
Ungari ja Ukraina on juba abi palunud. Kui külmunud laenuturud sulama ei hakka, võib peagi sedasama teha veel mitu riiki. Ja kui kriis peaks kestma aasta lõpuni, ohustab mitut maad panganduskriis. Ükski avatud majandus ei suuda vastu seista laenuturgude täielikule sulgemisele.
Kahe viimase aastakümne jooksul on Ida-Euroopa viinud ellu suuri reforme ning välispangad on jõuliselt neile turgudele sisenenud. Kuid nüüd võib kiire finantsturgude areng kätte maksta.
Mõned välispangad viivad praegu likviidseid varasid välja oma Euroopa arenevatel turgudel tegutsevatest filiaalidest. Näiteks Vene keskpanga andmetel viisid välispangad ainuüksi septembris riigist välja enam kui 10 miljardit dollarit. Kui palju emapangad oma tütarde ja filiaalide eest seisavad, sõltub sellest, kui hullusti kriis Lääne-Euroopas süveneb.
Lääne-Euroopa päästeplaanid võivad teha olukorra Euroopa arenevatel turgudel veel hullemaks. Valitseb tõsine risk, et abipaketid pannakse kokku Ida-Euroopa arvel. Mitmed valitsused on kuulutanud, et maksumaksja raha ei tohiks minna tegevuse toetamiseks välismaal.
Muidugi peavad areneva Euroopa valitsused täitma oma osa finantssüsteemide stabiliseerimisel. Kuid nende võimalused on piiratud. Enamikul pole sellist finantsmusklit, mis suudaks praegu vastu panna finantsturgude survele.
Et kriis üle elada, selleks vajab arenev Euroopa toetust väljastpoolt. Muu hulgas peavad Lääne-Euroopa juhid kindlustama, et abisammud ei diskrimineeriks pankade Kesk- ja Ida-Euroopa harusid, asugu nad siis ELis või mitte. Nad peavad ka jõud ühendama rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega. Kaalul on palju. Ida-Euroopa maad, sh Venemaa, on muutunud viimastel aastatel eurotsooni olulisimateks eksporditurgudeks, minnes mööda USAst ja Inglismaast. Lääne-Euroopa ettevõtted on siia tohutuid summasid investeerinud. On oht, et kui kriis süveneb veelgi, siis ei näe Ida-Euroopa valitsused muud lahendust kui mõned pangad riigistada.
Pikaaegsed majandusreformid ja finantsareng võivad kokku variseda. Valitsused hakkavad taas majanduses suuremat rolli mängima, ning endistes sotsialismimaades on riigi sekkumisel teine tähendus kui läänes.
Autor: Marek Belka