Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Potitaimed tõhustavad metsaistutust

Ain Alvela 19. november 2008, 00:00

Istikupõud tekkis 2005. aastal pärast seda, kui riik asus põllumaade metsastamise toetamiseks maaomanikele euroraha vahendama. Toona ei vähendanud nõudlust ka tõsiasi, et taimede hinnad kerkisid üleöö kolmandiku võrra.

Kolm aastat tagasi tuli kevadel müüki 16,5 miljonit puutaime, millest 11 miljonit läks RMK-le. Järsult suureneva nõudluse toel muutus siis agaraks istikute importijate tegevus, kuid praeguseks peaksid kodumaised puukoolid meie vajaduse kuhjaga täis saama.

Kuna taim peab kaks kuni neli aastat enne metsaviimist taimelavas sirguma, siis praeguseks on metsataimede kasvatajad nõudlusele järele jõudnud.

Nii kasvatatakse Eestis tänavu juba üle paarikümne miljoni metsataime. Valdavalt on need kuuse-, männi- ja kaseistikud. Lisaks on kümmekond ettevõtet keskendunud vaid seemikute müügile ja loomulikult saab metsa taastada ka lageraiealale lihtsalt seemneid külvates.

Eestis raiutakse aastas metsa 17 000-18 000 hektarilt. Arvestades, et ühe hektari metsastamiseks kulub 2000 taime ringis, oleks Eesti aastane vajadus vähemalt 34 miljonit istikut. Et aga osa lageraielankidest jäetakse looduse poolt taastuvateks, osale külvatakse uus mets seemnest, siis jääb reaalne taimede vajadus 15-20 miljoni vahemikku.

Samas istutatakse hariliku kuuse, hariliku männi ja arukase taimi ka linnahaljastusse ja koduaedadesse, neid kasutatakse põllumaade metsastamiseks. Mullu näiteks istutas ainuüksi RMK 19 miljonit puud.

Ligemale kolmandik aastasest metsapuude istikutoodangust sirgub Pärnumaal Saarde vallas ASi Eesti Metsataim kasvuhoonetes ja avamaal, kus rakendatakse vaid potitaimede ehk suletud juurekavaga taimede kasvatamist. Kui 2005. aastal müüs ettevõte 2,5 miljonit taime, siis tänavu läheb turule juba 6 miljonit.

Oluliselt on suurenenud ekspordiks minevate taimede osakaal - kolme aasta eest pea olematu, kasvab eksporttaimi praegu umbes paari miljoni jagu. RMK võtab Metsataimelt 3,4 miljonit, ülejäänud istikud jäävad kodumaa üksikostjatele, kelleks on põhiliselt erametsaomanikud.

ASi Eesti Metsataim tegevdirektor Tõnu Reim märgib, et kui septembris valminud tootmishoone koos taimede ümberistutamise liiniga täiel võimsusel käiku läheb, lubab see ettevõttel suurendada taimetoodangut kaheksa miljonini aastas. Juurdekasv läheks suures osas ekspordiks.

Vastne, 6,8 miljonit krooni maksnud hoone võimaldab taimede ümberistutustööd katuse all soojas teha.

"Tootmisliin võimaldab mulda, seemneid ja taimi automaatselt ette anda, istutuskaste mullaga täita ja väiksemast kastist suuremasse taimi ümber istutada. Liini juurde käib veel istutuskastide pesemise masin, vajadusel saab taimi pakendada," selgitab Reim. "Edaspidi on meil kavas ehitada siia kõrvale ka külmhoone, kus hoida piiri taha sõidutamist ootavaid pakendatud taimi."

Reim kinnitab, et istandus on praegu taimi täis ja kevadiseks istutushooajaks peaks neid kõikidele soovijatele jaguma. "Viimasele hetkele ei maksa tellimist jätta, sest võib juhtuda, et taimed saavad kevade hakul ikkagi otsa," lisab ta.

Eesti Metsataim kasvatab istikuid kastides kuues kasvuhoones, igaühes 1600 m2 kaetud pinda, ja kahe hektari suurusel kastmisväljakul.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor Kalle Karoles märgib, et Eesti Metsataime tootmishoone ehitus on läbi ajaloo suurim rahapaigutus, mis Eestis metsataimede kasvatamiseks tehtud.

"Taimekasvatus on kogu metsamajanduse alus, mille arendamiseks peabki investeerima, et ka aastate pärast oleks, mida metsast lõigata," tõdeb Karoles. "Eestis kasvatatud taimedest umbes 40% on potitaimed ehk suletud juurekavaga taimed, nende osakaal järjest suureneb."

Kõige rohkem rajab uut metsa Riigimetsa Majandamise Keskus, kel tänavu on plaanis istutada 11,2 miljonit puutaime.

RMK juhatuse esimees Aigar Kallas hindab kõrgelt just suletud juurekavaga taimede ehk suljutaimede kvaliteeti.

"See on tänapäevane taimekasvatuse tehnoloogia, mis üha laiemat kasutamist leiab," märgib Kallas. "Suljutaime on avajuursest taimest lihtsam istutada, potitaimede kasvatamine võimaldab nii taimla kui ka metsaistutamise tootlikkust ligemale kolm korda suurendada, sest suljutaime saab istutada mehaaniliselt."

Metsataimede kättesaadavus on võrreldes mõne aasta taguse olukorraga tunduvalt paranenud.

Suurim probleem erametsade lankide metsastamisel ei ole enam mitte metsaomaniku huvi puudumine, nagu oli näiteks kümmekond aastat tagasi, vaid suur oht, et see investeering võib hävida. Mõnedes Eesti paikades on ulukite arvukus saavutanud sellised mõõtmed, et üha rohkem kuuleb metsaomanike suust arvamust, et metsaistutamine on kõige kallim ulukite toitmise viis.

Üha levinum on, et koos istutamisega tuleb raielank ka taraga piirata või erinevate peletusvahenditega ulukeid eemal hoida. Istutamine on levinum metsauuendusvõte piirkondades, kus ulukite arvukus on suudetud enam-vähem kontrolli all hoida.

Mitme viimase aasta vältel on SA Erametsakeskus toetanud uue metsapõlve rajamist. 2008. aastal maksab Erametsakeskus kinni metsapuutaimede soetamise korral kuni 80% dokumenteeritud kuludest. See tähendab, et toetust saab ainult nende taimede kohta, mille soetamise kohta on taotlejal esitada korrektne ostuarve.

Lisaks on nõue, et metsakultiveerimismaterjali tootja peab omama vastavat tegevusluba, või turustaja, kui tegemist on näiteks sissetoodud taimedega mõnest välisriigist, olema kantud taimetervise registrisse. Nimetatud registrid on avalikud ja asuvad vastavalt Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse kodulehel (www.metsad.ee) ja taimetoodangu inspektsiooni kodulehel (www.plant.agri.ee/). Kui tekib müüja suhtes kahtlus, tasub alati üle kontrollida.

Mitmed tugevamad metsaühistud pakuvad metsaomanikele ühistu poolt taimede ühise hankimise teenust. Samuti aitavad ühistud toetuste taotlusi kokku sättida.

Seega kindlasti tasub metsauuendusest huvitatud metsaomanikel pöörduda abi saamiseks metsa asukohajärgse ühistu poole.

Sihtasutus Erametsakeskus võtab järgmisel aastal riigilt täies mahus üle erametsaomanike nõustamise ja jagab kuni aastani 2013 Euroopa Liidu metsatoetusi kokku 716 miljoni krooni ulatuses.

"Erametsakeskus käivitas metsandusliku nõuandesüsteemi juba 2000. aastal, kui atesteeriti esimesed metsakonsulendid. Metsaomanikke nõustab 37 konsulenti, kes jagavad nõuandeid nii metsandus- kui ka kogu maaelu arengu küsimustes," ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.

Konsulentide arv ja nõustamiste maht suureneb, järgmisest aastast on kogu Eesti kaetud konsulentide võrgustikuga. "See on juba vähendanud ja vähendab veelgi kohalike keskkonnateenistuste metsaspetsialistide tööd," märkis Marku Lamp.

Kaheksandat aastat jagab Erametsakeskus erametsaomanikele toetusi, mille maht on pidevalt suurenenud.

Näiteks 2000. aastal said metsaomanikud toetusi kokku 450 000 krooni, aastal 2008 küündis see summa juba 30 miljoni kroonini. Tänavu sai Erametsakeskus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) õiguse ka Euroopa Liidu metsandustoetuste taotluste menetlemiseks ja raha väljajagamiseks.

Kuni aastani 2013 jagab SA Erametsakeskus eurotoetusi kokku 716 miljonit krooni ulatuses.

Erametsakeskus on seadnud eesmärgi kujuneda kompetentsikeskuseks, mis valdab erametsaomanikule vajalikku oskusteavet, korraldab toetuste jagamist, erametsanduse tugisüsteemi toimimist ning metsanduse huvigruppide koostööd.

"Kokkuvõttes tähendab see kõik paremat teadlikkust metsade majandamisest ja loodushoiust," märkis Marku Lamp.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:52
Otsi:

Ava täpsem otsing