Tulevik keerab Lõuna-Eesti prügiveo pea peale

Järgmise aasta 16. juulist jäävad jäätmeautodele suletuks kümne nõuetele mittevastava prügila väravad, sest jõustub euroliidu prügiladirektiivi säte, et just sellest tärminist tohib segajäätmeid ladestada vaid nõuetele vastavatele aladele.

Selliseid on Eestimaal praegu viis, ent paraku ei asu ükski neist Lõuna-Eestis, sest aastaid kestnud ja miljoneid kroone neelanud püüdlused seal jäätmekäitluskeskusele koht leida on nüüdseks liiva jooksnud. Küll aga paikneb Tartu, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru maakonnas igaühes üks n-ö vanamoodne prügimägi, kuhu pärast 16. juulit jäätmeid viia enam ei tohi.

Seega pole alates sellest tärminist piirkonnas enam kohta, kuhu vedada viie maakonna peale aastas ühtekokku tekkivat ligemale 100 000 tonni prügi. Ei aita siin ka Tartu linnamajandusosakonna juhataja Rein Haagi tõdemus, et demokraatlikult pole meie riigis võimalik uuele prügilale kohta leida, sest kuhu iganes seda planeeritakse, kohtab plaan kohalike elanike ja omavalitsuse paindumatut vastuseisu.

Võimalik, et näiteks Võru linnas tekkivat prügi tuleb hakata Jõelähtme prügilasse vedama. Just sellise võimaluse pakub välja keskkonna- ja jäätmekäitlusekspert Aadu Võsu, kes praegu juhib ka Viljandimaale Karksi valda kavandatavat Polli jäätmekeskust arendavat MTÜd LEA.

"Lõuna-Eestisse tuleb rajada ümberlaadimisjaamad, aga sellise arvestusega, et piirkonnast kogutud jäätmed saaks ümber laadida rongidele ja mööda raudteed näiteks kas või Jõelähtme prügila poole teele saata," selgitab Aadu Võsu oma plaani. "Kui Väätsa prügila laiendus valmib 2009. aasta lõpuks ja Karksis oleme valmis prügi vastu võtma 2010. aasta alguses, siis ei tulegi seda varianti eriti pikalt rakendada."

Võsu hinnangul peaksid ümberlaadimisjaamad olema kohalike omavalitsuste valduses, et neil säiliks kontroll käitlusse minevate jäätmete üle.

"Uus aeg algab jäätmekäitluses põletustehase käivitamise järel, mis saab toimuma eeldatavasti 2012. aastal," lausub Võsu, kes peab õigeks säärase tehase rajamist Tallinna. "Aga omavalitsuste suutmatus uue prügila asukoha suhtes kokku leppida või soovimatus korraldatud jäätmevedu sisse seada näitab, et Eestis on aeg küps haldusreformiks."

Tõsi ta on, et näiteks Soomes on 200-300 km pikkused jäätmeveod küllaltki tavalised. Kui aga ka meil tuleks prügi senise 50 km asemel hakata transportima paarisaja taha, siis hindavad jäätmefirmad kulude kasvuks 2-4 krooni tonnkilomeetri kohta.

Näiteks Võru linnale lähimasse nõuetele vastavasse prügilasse Tormas 15tonnise prügiauto sõidutamise eest lisanduks praegusele kulule (Räpo prügilasse vedamine umbes 1100 kr/t) keskmiselt 360 krooni.

Praegu teostavad suurel osal Võrumaast prügivedu Cleanaway ja Ragn-Sells, viimane haldab ka suletavat Räpo prügimäge, kuhu praegu veetakse kokku suurem osa maakonnas tekkivast segaprügist. Kliendile maksab 140liitrise konteineri tühjendamine 80 krooni ringis. Antslas, kus jäätmevedu korraldatud, maksab sama suure konteineri tühjendamine 32,8 krooni. Kui Võrust hakkaks jäätmeid 120 kilomeetri kaugusele Tormasse või 160 kilomeetri taha Väätsale vedama tavaline prügiauto, siis tuleks 140liitrise konteineri tühjendamise eest maksta arvestuslikult üle kahe korra praegusest rohkem.

Tartu linnal on edaspidiseks välja pakkuda kaks jäätmekäitluse korraldamise varianti - kogu Tartust pärit prügi suunatakse Torma prügilasse või rajada ümberlaadimisjaamad, kust hakatakse prügi vedama kas siis Tormasse või mõnda teise nõuetekohasesse ladestuspaika. Nii üks kui ka teine eeldab mitmeid koostööleppeid, planeeringuid ja muud eeltööd, mis on praegu veel tegemata.

"Esimene oht, mis Aardlapalu prügila sulgemisega kaasneb, on see, et ümberkaudsesse metsa tekib omaalgatuslikke prügi mahapaneku kohtasid," tunnistab Rein Haak. "Ilmselt tuleb Tartu prügiprobleem esialgu lahendada ümberlaadimisjaamadega, pikemas perspektiivis on plaanis praeguse Raadi lennuvälja alale rajada jäätmekütust kasutav elektri ja soojuse koostootmisjaam."

Et aga juba järgmisel aastal valmib Anne linnaosas koostootmisjaam, siis on ka jäätmepõletustehase rajamise otstarbekus Tartusse küsitav, sest näiteks suvel pole kogu toodetavat soojust kusagile realiseerida.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek toonitab, et tuleva aasta suvel kehtima hakkav kord oli nii kohalikele omavalitsustele kui ka ettevõtjatele teada juba 2001. aastal, kui anti välja asjakohane keskkonnaministri määrus. Too määrus sätestab muu hulgas, et kõik 16. juuliks 2009 suletavad prügilad peavad saama keskkonnaohutult korrastatud 16. juuliks 2013.

"Järgmise aasta 16. juunist peavad prügiautod suunduma vaid nõuetele vastavatesse prügilatesse," selgitab Eek. "Teoreetiliselt on siiski võimalik ühe aasta jooksul suletavatele aladele vaheladustamine, aga selline prügi peab olema selgelt eristatud varem ladestatust."

Peeter Eek on veendunud, et kui jäätmete liigiti kogumist ja sortimist tõhusamaks muuta, on ümbersuunatavat jäätmekogust võimalik vähendada 30-40%.

Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe jutust selgub, et kindlat, kogu maakonda hõlmavat plaani, kuidas jäätmemajandust pärast Räpo prügila sulgemist korraldada, ei ole. Pole ka teada, kuhu täpselt jäätmeid ümberlaadimiseks vedama hakatakse.

Maakonna kolmeteistkümnest omavalitsusest on korraldatud jäätmeveo rakendanud nii, nagu peab, vaid Antsla vald. Põhjusena, miks teistes veel nii kaugele pole jõutud, nimetab Poltimäe konkursside üheaegset väljakuulutamist, nõnda, et prügifirmad ei suutnud kõikidele pakkumisi esitada.

"Selge on see, et Võrumaa jäätmeid tuleb hakata mõnda nõuetele vastavasse prügilasse vedama, aga kui palju see maksma võib minna, ei oska praegu prognoosida," märgib Poltimäe. "Mõnevõrra muudab hinda leebemaks asjaolu, et europrügila saastetasu on ladestatavate jäätmete tonni eest järgmisest aastast kolm korda odavam näiteks Räpo prügilasse ladestamisest."

Võru linnas peetakse praegu üheks reaalsemaks jäätmemajanduse tulevikuvariandiks Võru külje alla Umbsaarde jäätmete ümberlaadimisjaama rajamist, kus prügi võimalust mööda sorteeritaks, kokku pressitaks ja edasi vedamiseks ette valmistataks.

Umbsaare kasuks räägib ka asjaolu, et koht asub Valga-Petseri raudtee naabruses, mis muudab võimalikuks ka jäätmete vagunitesse laadimise ja edasisaatmise juba rongidega. Asi seisab juriidiliste lahenduste taga, sest kõnealuse maatüki peaks selle praegune omanik RMK Võru valla kasuks loovutama.

Kui meil kardetakse, et prügiautol tuleb jäätmete kogumiskohast prügilasse sõita 2,5 tundi, siis mõnes riigis kulub autol 2,5 tundi ainuüksi suurlinnast väljajõudmiseks.

Prügilale asukoha leidmisele peaks riik lähenema globaalsema pilguga. Prügila peaks olema strateegiliselt tähtis objekt, nagu näiteks lennuväli. Selle asukohta ei saa jätta viieliikmeliste poliitiliste erimeelsuste kammitsais olevate valla volikogude otsustada.

Ka Võru linna viga oli see, et jäime liialt sinisilmselt lootma prügila rajamist alguses Nõo, hiljem Kõlleste valda. Mõlemad näisid üsna kindlad olevat, aga esimesel juhul tühistas prügila rajamise riigikohus, teisel juhul tõmbasid sellele kriipsu kohalike elanike protestiallkirjad ja nende mõjust tingitud kohaliku volikogu otsus.

Järgmise aasta juulist algava perioodi osas on teadmatuses ka nõuetele vastavad prügilad. Kuna konkreetsed kokkulepped puuduvad, on raske teha plaane järgmiseks aastaks.

Kindel on, et suuremate jäätmekoguste vastuvõtmiseks tuleb prügilatel suurendada lubades olevaid jäätmekoguseid. Kerkib ka küsimus, kas nõuetele vastavatel prügilatel jätkub ressurssi täiendavate jäätmete vastuvõtmiseks?

EJKLile teeb muret, et kohalikud omavalitsused ei ole siiani määranud suletavate prügilate teeninduspiirkondadest kogutavatele jäätmetele käitlusviisi või uut ladestuskohta.

Halvimal juhul hakkavad veokid ringi sõites otsima kohta, kuhu jäätmed anda.