Pühapäev 25. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võru jäätmed tuleb hakata vedama saja kilomeetri taha

Tõnu Anton 19. november 2008, 00:00

Järgmise aasta 16. juuliks suletakse Eestis euronõuetele mittevastavad prügilad.

Teiste suletavate prügilate hulgas läheb sulgemisele ka praegu ainuke Võrumaal asuv Räpo prügila, mis tekitab selle piirkonna elanike jaoks tõsise probleemi. Nimelt asub piirkonnale kõige lähem Torma prügila Võrust 120 kilomeetri, maakonna kaugematest valdadest koguni 160 kilomeetri kaugusel.

Prügilatest jäävad ilma viis maakonda, Võru, Põlva, Valga, Viljandi ja Tartu maakond. Kuigi Eesti kohta jääb alles tervelt 5 nõuetele vastavat prügilat, ei ole neist mitte ühtegi piirkonnas, mis hõlmab umbes 1/3 riigi territooriumist ja kus ka elab ligikaudu 1/3 elanikest.

Käed rüpes pole istutud. Ei saa öelda, et omavalitsused, kelle korraldada on riik kõik selle valdkonnaga seonduva jäätmeseadusega pannud, oleksid istunud, käed rüpes, ja poleks aastate jooksul, kui prügilate sulgemise tähtaeg teada oli, midagi teinud.

Mitme maakonna omavalitsused moodustasid koostöös juba 2002. aasta maikuus ühise äriühingu Kagu-Eesti Jäätmekeskus AS, mille ülesanne oligi lahendada piirkonna jäätmete veo ja ladestamisega seotud probleemid, et oleks tagatud häireteta ja mõistliku hinnaga jäätmekäitlus pärast nõuetele mittevastavate prügilate sulgemist.

Omavalitsused rahastasid ja riik omalt poolt toetas selle äriühingu tegevust uue nn. europrügila rajamiseks piirkonda kas Tartu või Põlva maakonda. Möödus 6 aastat ja prügila asukohavalikud jooksid kõik üksteise järel liiva kohalike elanike vastuseisu tõttu.

Maha on tegelikult visatud miljonid kroonid riigi ja omavalitsuste raha ja petetud on suure piirkonna omavalitsuste ja nende elanike lootusi, et loodud äriühing prügilate sulgemisest tekkivatele probleemidele lahenduse leiab.

Kõige halvem on asja juures aga see, et kaotsi on läinud kuus aastat aega vajalike ümberkorralduste tegemiseks, sest omavalitsustel oli ju õigustatud ootus, et nende moodustatud ja rahastatud ning riigi aktsepteeritud äriühing lõpuks ikka lahendused leiab ja omavalitsustele pakub. Seda ei juhtunud.

Meile teadaolevalt üritab MTÜ LEA luua uut jäätmekäitluskeskust Viljandi maakonnas Karksi vallas Ainjas. Kui see plaan isegi realiseerub, siis Võru maakonna inimeste ja omavalitsuste jaoks ei muutu midagi paremaks, sest vahemaa võrreldes Tormaga ei ole mitte väiksem, vaid suurem.

Igaüks katsugu ise, kuidas hakkama saab. Tallinnas 7. oktoobril toimunud jäätmepäeval ütlesid keskkonnaministeeriumi esindajad, et lähemas perspektiivis 6-7 aasta pärast hakatakse jäätmeid põletama ja ladestamisele minevate jäätmete hulk väheneb seetõttu oluliselt, kusjuures jäätmepõletusjaama loomine eeldab läheduses suurt asumit, et põletamisel saadav energia aasta läbi tarbimist leiaks ning et isegi Tartu suurune linn jääb oma soojuse tarbimismahu tõttu väikeseks selle kõrvale jäätmepõletusjaama rajamiseks. See aga võib tähendada, et tulevikus tuleb hakata põletamisele minevaid jäätmeid vedama hoopis Tallinna lähistele.

Mõtted ja kavad ning plaanid võivad olla probleemide lahendamisel riigi vaatenurgast vaadates isegi õiged, kuid küsimus on, kes maksab kinni jäätmete veo mitmesaja kilomeetri kaugusele. Ükskõik kelle käest küsides on vastus olnud alati üks ja seesama - jäätmete veo maksab kinni jäätmete tekitaja ehk siis see inimene, kelle jäätmeid veetakse.

See asjaolu loob aga regionaalselt ebavõrdse olukorra erinevate piirkondade inimestele, sest kellel on prügila või jäätmepõletusjaam käe-jala juures, sellele on ju veokulud hulga odavamad kui sellel, kes peab jäätmeid vedama sadade kilomeetrite taha.

Jälle on Tallinna elanik see, kes võidab ja Tallinnast kõige kaugemal asuvate piirkondade elanikud need, kes jäävad kaotajateks. Ometi ei ole Kagu-Eesti elanikud milleski süüdi, et nad just selles piirkonnas elavad ja et nad just selle pärast peavad kandma jäätmekäitluses suuremaid kulusid võrreldes teistega.

Nüüdseks on Võru linn ja Võru vald leppinud kokku ühiselt moodustada MTÜ Võru Jäätmekeskus, mille ülesanne on korraldada maakonnas sorteerimisest ülejäävate ja ladestamisele minevate olmejäätmete kogumine, pressimine ja ümberlaadimine suurematesse konteineritesse ning edasivedu ladestamiseks prügilasse. Selle tarbeks on vajalik saada riigilt maatükk, kuhu paigaldada pressimiseks vajalikud seadmed ja kus oleks võimalik teostada vajalikke toiminguid jäätmete ümberlaadimisel.

Kooskõlas maakonna jäätmekavaga on selleks ette nähtud maa-ala Võru vallas, kuid riik on jätnud tegemata otsused selle praegu riigi omandis oleva maa munitsipaliseerimiseks Võru vallale, kuigi sellekohase taotluse on Võru vald juba ammu teinud.

Kui ei ole maad, siis ei saa esitada taotlust KIKilt raha saamiseks, et ehitada välja eelpoolnimetatud jäätmekeskus. Kui ei ole ümberlaadimisjaama, siis ei saa jäätmete edasiveoks suurte vahemaade taha kasutada suurema kandevõimega autosid.

Meie põhiseadus ütleb, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, soo ja muude asjaolude tõttu. Võrumaa elanikud saavad jäätmekäitluses diskrimineeritud elukoha tõttu.

Selle piirkonna inimeste keskmine sissetulek jääb niigi tublisti alla riigi keskmise. Jäätmekäitluses toimuv kinnitab pigem Piiblis kirjapandut, et kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse seegi ära, mis tal on.

Midagi väga tõsist on jäätmemajanduse valdkonnas riik tegemata jäetud. Just selles osas, mida omavalitsused ise ka kõige parema tahtmise juures teha ei suuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:52
Otsi:

Ava täpsem otsing