Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tartu hoiu-laenuühistu pürgib pangaks saamise poole

19. november 2008, 15:08

Tartu laenu-hoiuühistu on asunud viimased
15 aastat hingel olnud mõtet luua Eesti kapitalil põhinev pank. Asutamiseks vaja
minevast viiest miljonist eurost on koos suurem enamus.

„Üldiselt öeldakse, et inimesed hakkavad ühistegevuse alla koonduma, kui olukord on halb,“ ütles Tartu laenu-hoiuühistu juhatuse esimees Andro Roos. „Võib-olla õnnestub ka saada kokku see kontingent, kes hakkab selles pangas hoiustama ja see kontingent, kellele laenu anda,“ lisas ta.

Tema sõnul tundub praegune majanduslik olukord ja avalik arvamus olukorda soosivat. „Tundub, et idee hakkab jumet võtma,“ märkis Roos.

Panga asutamiseks vaja minevast minimaalset 78 miljonist Eesti kroonist (viis miljonit eurot) on lubaduste näol koos 46,8 miljonit krooni, millele lisandub Tartu laenu-hoiuühistu ametlik osakapital 15,6 miljonit krooni (üks miljon eurot).

Kuigi finantsinspektsiooni ühistu veel pangaks saamise taotlust esitanud ei ole, tegeletakse juba usinalt dokumentide ettevalmistamisega. Roosi kinnitusel seati tähtajaks 15. jaanuar, kuid investorite kogumisega tegeletakse viimased pool aastat.

Asutajate hulka kuulub juhatuse esimehe sõnul mitmeid endisi pangatöötajaid ja spetsialiste, kes on oma abi pakkuma tulnud, kuid mitte ühtegi nn pankrotimeistrit, lisas ta.

„Ühistupank juriidilise isikuna mõeldud ärikliendile, sest hakkab koondama hoiu-laenuühistuid ja suuremaid ettevõtteid, aga väiksemad ettevõtted ja eraisikud osalevad ühistupangas läbi liikmelisuse,“ selgitas Roos, kelle sõnul teenindab ühistupank suurt klienti ja tegeleb arveldamise ja internetipanga haldamisega, maksekaartidega, sularahaautomaatidega, rahvusvahelise koostööga. Hoiu-laenuühistud tegelevad igapäevase laenamise ja hoiustamisega, lisas Roos.

Tema sõnul pannakse käima veksliringlus nagu tehakse mujal maailmas, et pank ostab vekslite eest kroonid kokku ja suunab need investeerimistegevusse laenude või otseinvesteeringutena. „See teenib eesmärki, et raha muutub kahekorruseliseks. Sama rahaühik korraga nii säästmises kui tarbimises,“ ütles Roos.

Nime tulevasele pangale veel mõeldud ei ole. „Ootaks avalikku arvamust selle kohta, kuna ta rahvapank tuleb, peaks nimi olema aktsepteeritud enamusele ühiskonnast või klientuurist,“ arvas Roos.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. November 2008, 17:30
Otsi:

Ava täpsem otsing