IT- ja arvutifirmade ning telekommunikatsiooni TOP

Signe Sillasoo 20. november 2008, 00:00

IT-varade renditurg kasvab tõusvas joones, ettevõtted on tark- ja riistvara ostmise, ise hooldamise ja oma IT-osakonna ülalpidamise asemel hakanud järjest enam mõtlema nende teenuste sisseostmise peale, et hoida kokku aega ja raha.

IT-varade rendivõimalust pakkuva 3 Step IT Baltikumi juhi Aivar Krausi sõnul on teenus muutunud järjest populaarsemaks. Turule on tulnud mitmeid uusi üritajaid ja ka kliendibaas on kasvanud.

"Meie nägemus on, olnud seitse aastat Eesti turul, et viimasel aastal on puhtalt teenuse osa suurenenud 30 protsenti," mainis ta.

Kraus usub, et majanduslangus kallutab veelgi enam ettevõtteid otsustama rentimise kasuks, mis on soodsam kui tark- ja riistvara ostmine ning hooldamine, sest praegune olukord sunnib neid enda ümber vaatama ja kulusid kokku hoidma. Järjest enam levib 3 Step IT esindaja sõnul Eesti ettevõtjate seas arusaam, et autoparki on kõige mõistlikum rentida. Sama tendents kehtib juba ka IT-valdkonnas.

Ka IT-varade täisteenusrenti pakkuva ettevõtte Chill IT tegevjuhi Harri Tallinna sõnul läheb teenuse pakkumine tõusvas joones, rentimise huvi järjest kasvab. Samas nendib ta, et praegune majanduslangus on teisisõnu ikkagi likviidsuskriis.

Nõudlus renditeenuse järele on olemas, ent paraku teeb rentimise klientide jaoks keerukamaks see, et finantseerijad vaatavad rangema pilguga, kuhu ja millistel tingimustel nad oma raha välja annavad.

Hinnapoliitikas nende ettevõte Krausi sõnul suuri muudatusi pole pidanud tegema, hind on jäänud kliendipõhiseks ja paindlikuks. Seevastu Harri Tallinna kinnitusel on praegustest oludest tingituna mitmed teenust pakkuvad ettevõtted pidanud tõstma sissemaksusummasid. 10-20protsendiline sissemaks on tema sõnul muutunud palju tavapärasemaks kui veel pool aastat tagasi. Tallinna sõnul on oluline filtreerida praegu hoolikamalt välja need ettevõtted, kes on tugevamad, maksejõulisemad ja võimelised oma kohustusi ka praeguse majandussituatsiooni jätkudes täitma.

Paraku võib Krausi sõnul klientide seast leida ka mitmeid, kel on makseraskused. Tegemist pole tema sõnul siiski massilise trendiga. "Makseraskustes ettevõttele soovitan - tulge rääkige asjadest enne, kui need päris hapuks lähevad, proovime leida lahenduse. Mõne kliendiga oleme saanud rendi näiteks osaliselt lõpetada suhteliselt mõistlikel tingimustel," lisas ta.

Järgmise aasta suhtes on ettevõtete esindajad optimistlikud.

"Usun, et järgmise aasta eesmärkideks peaks ettevõtetel kõige muu kõrval olema oma sisemiste protsesside ülevaatamine ja selle abil efektiivsemaks muutumine. Meie plaan on selle toel ka kasvada," lisas Tallinn.

IT-varade rendi plussideks on võimalus saada kompetentset konsultatsiooni kõikides IT kasutamist ja soetamist puudutavates küsimustes.

Langeb ära vajadus enda IT-mehe ülalpidamiseks. Plussiks on kindlasti ka võimalus vahetada vajadusel arvutipark pidevalt uue vastu.

Miinuseid ei oska küll ühtegi välja mõelda. Koostöö algul uuendamise täielikult enda arvutiparki ja ka kaabeldust, siiani klapib kõik väga hästi.

Kui peaksime pidama enda palgal IT-meest, poleks tal esiteks 100% tööajast kaetud, teiseks tema töötasu koos maksude ja muude kuludega tuleks kindlasti oluliselt suurem sisserentimisest.

IT on ilmselt üks teenustest, mis enamiku firmade puhul on kasulikum sisse sisse osta.

Oluline on siin muidugi konfidentsiaalsus ja vastastikune hea arusaamine, koostöö ning teenuse kiirus ja kvaliteet.

TOPi metoodika Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte vastava valdkonna käive olema vähemalt 51% kogukäibest. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2007. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2006. aasta majandustulemuste põhjal käibelt suurimate ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2007. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: 2007. aasta käive, selle kasv võrreldes 2006. aastaga, maksueelne kasum 2007. aastal, kasumi kasv võrreldes 2006. aastaga, rentaablus aastal 2007 ja omakapitali tootlikkus aastal 2007.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole, siis: pole ettevõttel olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal; puudusid mõned finantsnäitajad, mis on edetabelisse pääsemise eelduseks

Arvutimüüjate topi kõrgeimale pjedestaalile tõusnud Cybernetica AS juhi Ülo Jaaksoo sõnul ettevõtte praeguseid turul toimuvaid muutusi ei karda, pigem üritatakse muutusteks valmis olla ja nendega kohaneda.

Möödunud aastaselt 32. kohalt esimeseks tõusnud ettevõtte Cybernetica käive kasvas aastaga 2,19 korda ehk 92,6 miljoni kroonini. Kas kasumit suudeti 12,5 miljoni kroonini võrra kasvatada. Numbrilise edu taga olid Ülo Jaaksoo jaoks kaks suurt riigihanget ning kokkuhoidlik majandamine.

Ettevõtte käive kasvas eelmisel aastal 2,19 korda. Mis selle taga on?

Kahe suure riigihanke võitmine ja projektide edukas lõpetamine.

Ka ettevõtte kasum kasvas eelmisel aastal jõudsalt. Mis selle muutuse taga on?

Kasumi kasvu taga on suhteliselt suur käive ja kulude kokkuhoid. Suure tõenäosusega oli ette näha, et tänavu meil nii hästi ei lähe. Kogusime rasva.

Millised on kolm olulisemat sündmust ettevõtte arengus viimase aasta jooksul?

Kõige olulisem sündmus oli infoturbeinstituudi asutamine ja selle kaudu teaduse tippkeskuste programmis osalemine. Infoturbe ja privaatsuse probleemid lähitulevikus ainult kasvavad.

Kuigi moodne on rääkida avatud innovatsioonist ja väljastpoolt firmat teadmiste sisseostmisest, oleme me veendunud, et firma kõrgtehnoloogiline põhitegevus peab olema kaetud oma teadusuuringutega, niipalju, kui see on võimalik.

Teiseks kahe ebaõnnestunud rahvusvahelise riigihanke kogemus. Kolmandaks oluliseks sündmuseks oli infosüsteemide auditi ja konsultatsiooniteenuste oluline suurendamine. Samuti raadiosidesüsteemide eksport Poolasse ja Rumeeniasse.

Kas teie ettevõtte majandustulemused on jooksval aastal planeeritud eelarves?

Käesolevaks aastaks planeerisime väiksemad tulud ja olema päris hästi eelarves.

Milliste teguritega ja mõjudega arvestate enda ettevõtte järgmise aasta eelarvet tehes?

Uusi tellimusi oluliselt juurde ei tule ja kasvu ei oota, jääme tänavuste näitajate juurde.

Mida on teie ettevõtte teinud selleks, et ka järgmisel aastal oma valdkonnas edukas olla?

Oleme panustanud inimestesse, keskkonda ja protsessidesse ning välisturgudele minekuks. Oleme silmad-kõrvad lahti hoidnud, et märgata muutusi ja siis vastavalt ka ennast muutnud. See ei ole meile uus olukord.

Cybernetica on elanud pidevas muutuses, kuid me ei ole end muutnud kellekski teiseks, vaid ikka uueks iseendaks. Samamoodi toimime ka nüüd.

Cybernetica on teadmuspõhine ettevõte, see tähendab töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning firmasisene formaliseeritud teadmus moodustab ettevõtte põhivara, intellektuaalse kapitali, mille väärtus ei ole vahetult seotud finantskapitali ja praeguse finantskriisiga. Kaudne mõju on muidugi olemas.

Samuti ei koosta me pikaajalisi plaane. Kolmekuuse liikuva horisondiga planeerimine on kiiresti muutuvas olukorras veel piisavalt täpne. Pikemajajaliste plaanide realiseerumise tõenäosus on liiga väike.

Keerulisel ajal on eriti oluline järgida firma põhiväärtusi, milleks on teadmistepõhine innovatsioon, ühtekuuluvustunde tähtsustamine, enesetäiendamisele ja tippteostusele innustamine ning samuti ausad ja eetilised suhted.

Millised on viis teie ettevõtte arengut mõjutavat sündmust-tegurit järgmisel aastal?

Esiteks kindlasti globaalne finantskriis, seejärel riigitellimuste mahu vähendamine, siis üldiselt tellimuste, seal hulgas eksporttellimuste vähenemine või suurenemine.

Mõjutab kindlasti ka ajude äravool ning ajude sisseostmine.

Milliseid investeeringuid ja mis mahus plaanite ettevõttesse 2009. aastal? Kuidas muutub investeeringute maht võrreldes 2007. ja 2008. aastaga?

Plaanime investeeringud infrastruktuuri ja litsentside ostu. Investeeringute mahus planeerime 10% tõusu või langust.

Millised on viis olulisemat tegurit, millest sõltub teie ettevõtte edukus 2009. aastal?

Esiteks sõltub see toodete ja teenuste ekspordi suurenemisest, teiseks arendusosakondadevahelise sidususe suurendamisest ja teadlaste tõhusamast kaasamisest tootearendusse ning uute konkurentsivõimeliste toodete ja teenuste turule toomisest.

Kolmandaks sõltub ettevõtte edukus kõrgeltkvalifitseeritud tööjõu olemasolust tööjõuturul, neljandaks sõltub see võtmeisikute täielikust pühendumusest firma tegevusele. Viiendaks leian, et kriisiolukorras muutuvad tugevad tugevamaks, nõrgad nõrgemaks. Arvame, et oleme küllalt tugevad, et tugevamaks muutuda.

Telekommunikatsiooni TOP: EMT jätkab kasvamist EMT tegevjuhi Valdo Kalmi sõnul läheb ettevõttel vaatamata raskele majandusolukorrale endiselt hästi. Selle aasta jooksul on turule toodud Skypega võistlev internetitelefon ning suurendatud klientide arvu 780 000ni.

Telekommunikatsioonifirmade topis esikohale tõusnud EMT käive kasvas aastaga 3,2 miljardi suuruseks. Eelmisel aastal oli see näitaja 2,9 miljardit. Ka kasumi üle võib ettevõtte õnnelik olla - kasvas see rohkem kui 66 miljoni krooni võrra ehk 1,15 miljardi kroonini. Heade näitajate aluseks peab ettevõtte juht Valdo Kalm lepinguliste klientide ja mobiilse interneti kasutajate arvu kasvu.

Ettevõtte käive kasvas eelmisel aastal 10 protsenti. Mis selle taga on?

Ettevõtte käibe kasvu taga on lepinguliste klientide kasvu suurenemine 35 000 võrra, kõneminutite kasv ning mobiilse interneti kasutajate arvu kasv 50 000 võrra.

Millised on kolm olulisemat sündmust ettevõtte arengus viimase aasta jooksul?

Esimeseks oluliseks sündmuseks on see, et selle aasta kolmandas kvartalis kasvas meie klientide arv 780 000ni. Teiseks nimetati EMT uus jaekonseptsioon parimaks teenindusteoks 2008. aastal ning kolmandaks tõi EMT turule Skypega võistleva intrnetitelefoni.

Kas teie ettevõtte majandustulemused on jooksval aastal planeeritud eelarves?

Suures piires on.

Milliste teguritega ja mõjudega arvestate enda ettevõtte järgmise aasta eelarvet tehes?

Ettevõtte järgmise aasta eelarvet tehes arvestame kindlasti regulatiivsete, ehk siis nii Euroopa Liidu kui ka Eesti mõjudega. Loomulikult arvestame ka makromajanduslike mõjudega.

Mida on teie ettevõtte teinud selleks, et ka järgmisel aastal oma valdkonnas edukas olla?

Oleme investeerinud kolmanda põlvkonna võrku ja teenustesse, ehk mobiilsesse andmesidesse.

Millised on viis teie ettevõtte arengut mõjutavat sündmust-tegurit järgmisel aastal?

Oluliste tegurite hulgas on kindlasti majanduse kasvutempo, klientide käitumine, konkurentide käitumine ja riiklik regulatsioon.

Kas ja kuidas muutub keskmine palk teie ettevõttes 2009. aastal?

Keskmine palk jääb meie ettevõttes järgmine aasta samaks või tõuseb veidikene.

Kas ja kuidas muutub töötajate arv teie ettevõttes 2009. aastal?

Seoses töökorralduse muutmisega töötajate arv meie ettevõttes tõenäoliselt veidikene väheneb.

Kas ja mil määral muutub teie ettevõtte kasumlikkus 2009. aastal? Mis muutuse põhjustab?

Püüame ettevõtte kasumlikkust järgmisel aastal sälitada.

Milliseid investeeringuid ja mis mahus plaanite ettevõttesse 2009. aastal? Kuidas muutub investeeringute maht võrreldes 2007. ja 2008. aastaga?

Investeeringud jäävad meie ettevõttes 2009. aastal samasse suurusjärku käesoleva aastaga.

Millised on viis olulisemat tegurit, millest sõltub teie ettevõtte edukus 2009. aastal?

Olulisemateks teguriteks, millest sõltub ettevõtte edukus on pühendunud töötajaskond, hea kliendibaas, oskus muutuda, efektiivne majandamine ja majanduse käekäik.

Esikolmikus taas WebMedia AS Arvutimüüjate topi selleaastaseks esimeseks pärjati Cybernetica AS, teise koha saavutas TietoEnator Eesti AS ning kolmandale kohale platseerus teist aastat järjest WebMedia AS.

Eelmisel aastal kuldse medaliga pärjatud Rove Digital OÜ langes sel aastal 19. kohale ja möödunud aastane teine Helmes AS 30. kohale. Langusest olenemata on kõik esikolmikus olnud ettevõtted suutnud aastaga enda käivet oluliselt kasvatada. Eelmisel aastal esimeseks tulnud Rove Digital OÜ käive on kasvanud aastaga 1,58 korda, rohkem kui 74 miljoni kroonini. Helmes ASi käibe kasv oli 1,19-kordne, kasvades 164 miljoni kroonini. Kolmandaks jäänud WebMedia AS kasvas aga 1,47 korda, saavutades 2007. aasta käibeks 134, 5 miljonit.

Eelmise aasta IT ja arvuti topi võitjaks tunnistatud ettevõtte Rove Digital OÜ on Eesti Ekspressi andmeil mitmes rahvusvahelises "mustas nimekirjas". Selgus, et firma veebisait rovedigital.com on olnud seotud nuhkvara levitamisega, mille eesmärgiks on tekitada arvutiekraanile soovimatuid reklaamaknaid ja viiteid pornolehtedele ning koguda salaja kasutajate privaatseid andmeid. Ettevõtte tegevjuht Vladimir Tšaštšin tunnistas eelmisel aastal Äripäevale, et ettevõtte suure edu on nad saavutanud Eestis ühtegi klienti omamata. Peamised firma kliendid ja partnerid on hoopis Ameerikas ja Venemaal. Selgus, et ettevõttele kuuluv USAs, Texase osariigis registreeritud rovedigital.com paikneb samas serveris koos paljude teiste kahtlaste veebisaitidega. Eesti Ekspress oletab, et Rove Digital on kasutanud nuhkvara oma tasuliste teenuste edendamiseks ja käibe kasvatamiseks. See tähendab, et kliendid said oma suunatud reklaami ja reklaamide vaatajad nuhkvara.

Mulluse Äripäeva telekommunikatsioonifirmade TOPi panid kinni kolm hiidu. Esimesele kohale tuli möödunud aastal Elisa Eesti AS, teise koha võitis EMT AS, kes on enda positsiooni sel aastal esimese vastu vahetanud, ning pronksisele kohale tuli Tele 2 Eesti ASi. Elisa Eesti AS ja Tele 2 Eesti AS on mullused auhinnalised kohad vahetanud sel aastal vastavalt 7. ja 5 koha vastu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing