Kas on linnukesega muret?

Väinu Rozental 20. november 2008, 00:00

Kahjurite tõrjega tegeleva OÜ Rentokil juhataja Toomas Trei kinnitusel tellitakse lindude ohjeldamise seadmeid väga vähe, ent asi on ka väikses tõusutrendis.

Trei sõnul tegutsetakse mujal maailmas selle probleemiga väga tõsiselt. Näiteks Londoni uus linnapea lubas paar aastat tagasi linna juhtima asudes võtta auasjaks vabastada Trafalgari väljak tuvidest.

Kõige ohtlikumad on linnud muidugi lennuväljadel, sest lindude sattumine lennukimootorisse võib põhjustada katastroofi. Aga hädas on sisuliselt ka kõik linnad.

Näiteks on Tartu kesklinn hädas hakkide ja varestega, kes tulevad pärast päikeseloojangut parkidesse ööbima ja varahommikul ärgates masendavad oma kileda kisaga tuhandeid linlasi. Täispasandatud pargiteedest ja -pinkidest rääkimata.

"Kuna peletusvahendid mõjuvad lindudele vaid piiratud aja ja linnud saavad aru, et antud objekt neile reaalset hädaohtu ei kujuta, on kõige tõhusam ikkagi see, kui suudaksime lindude arvukust piirata," on Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi veendunud.

Tallinna lennujaam asub lindude vaatevinklist justkui parimas paigas - läheduses on nii prügimägi, suur veekogu (Ülemiste järv) kui ka metsased alad.

Tallinna lennuväljal fikseeriti eelmisel aastal lindudega 20 vahejuhtumit. Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektori Raivo Kase kinnitusel on enamik lindudega kokkupõrkeid juhtumid, kus lennukile mitte mingit viga ei teki.

ASi Tallinna Lennujaam lubade büroo juhataja, endise lennuohutuse spetsialisti Ats Künnapuu andmeil on lennujaama eelarves lindude peletamiseks aastaid eraldatud umbes 90 000 krooni.

"Samuti on tehtud ühekordseid investeeringuid, näiteks 36 000 krooni eest muretseti elektrooniline seade, mis edastab lindude hädakisa," täpsustas Künnapuu.

Lennuväljal kasutatakse lindude peletamiseks ka signaalrakette ja muud pürotehnikat ning helkivaid linte. Efektiivseks peab Künnapuu hirmutisi, mis teatud aja järel kompressoriga täis puhutakse ja mis end tuule käes õõtsudes püsti ajavad. Aeg-ajalt on käidud ka kajakate mune augustamas.

"Kasutame praktiliselt kõiki ohjeldamisvahendeid, välja arvatud jahikullid ja laser," nentis Künnapuu. "Lasereid lennuväljadel kasutada eriti ei tohigi, sest laserikiir võib sattuda lendurile silma," lisas ta.

Tallinna lennuväljal tegeleb lindude jälgimisega rajameister, samuti on lepingu alusel tööl kaks ornitoloogi, kes seiravad lindude kogunemiskohti ja prognoosivad rändeid.

ASi Tartu Lennujaam direktor Rein Mark ütles, et kuna neil on lennuliiklus suhteliselt harv, pole neil raske peletada linnud enne lennuki maandumist või õhkutõusmist ära. "Mingeid kalleid peletussüsteeme meil pole - laseme tuletõrje- või autosignaali ja kui see ei aita, siis kõmakas jahipüssist õhku," rääkis Mark.

Tõsiseim intsident lindudega juhtus tänavu 7. oktoobril kell 11.30, kui ASi Estonian Air reisilennuk Boeing 737-500 sattus Oslost Tallinna lennuväljale lähenedes umbes kümne kilomeetri kaugusel Tallinna lennujaamast linnuparve.

Arvestades mõlkide suurust, oli ilmselt tegu haneparvega, millesse lennuk pilvedest välja tulles ootamatult sattus. Lennuki pardal olnud reisijad ja meeskonnaliikmed juhtunu tõttu ohtu ei sattunud. Küll aga sai vigastada ja kriimustada lennuki kere, nina ja stabilisaator, samuti sattus mitu lindu õhusõiduki mootoriavasse.

Lennuk oli intsidendi tõttu rivist väljas umbes kaks nädalat. ASi Estonian Air PR direktor Ilona Eskelinen ei soostunud ütlema, kui palju kokkupõrge lindudega firmale maksma läks.

Kokkupõrge linnuparvega oli ootamatu ja toimus Tallinna kohal ehk mitte "kohalike" lennuvälja läheduses pesitsevate lindudega, kes ornitoloogide sõnul pidavat hästi teadma, et suurest teraslinnust tuleb aupaklikult eemale hoida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing