Riigiettevõtted kimpus laenuraha saamisega

Kadri Paas 20. november 2008, 00:00

AS Tallinna Sadam pidi hiinlastega kahasse rajatava konteinerterminali laienduseks küsitud laenurahast esiotsa loobuma, sest erinevatest kodumaistest ja välismaistest pankadest küsitud laenupakkumiste tingimused olid firma avalike suhete juhi Sven Ratassepa sõnul isegi heal järjel oleva ettevõtte jaoks liiga karmid.

Lisaks küsisid pangad sadamalt konteinerterminali teise etapi rajamiseks 15aastase tähtajaga laenu ühe tagatisena kindla koostööpartneri olemasolu. Seda aga ettevõttel ette näidata ei ole.

Eesti Energia juhatuse liige, finantsdirektor Margus Kaasik ütles Äripäevale, et kahtlemata arvestavad laenuandjad sellega, et kriitilistes valdkondades töötavatele firmadele võib riik vajadusel appi tulla.

Kaasiku hinnangul on pankade huvi anda raha projektile, mis suudab korralikult laenu teenindada.

"Pankadel on mure oma laenude refinantseerimisega ja võlavõimenduse vähendamisega. Laenu saavad need kliendid, kes on pankade jaoks väga olulised ja kelle projekt on väga kindel ja kvaliteetne. Isegi neil juhtudel on laenu hind kõrge," rääkis energiahiiu üks juhtidest, lisades, et praegu on enamiku ettevõtete jaoks küsimus eelkõige selles, kas neile üldse raha laenatakse.

"Kel on likviidsusprobleemid, maksab seda, mida küsitakse. Kel on võimalik valida, see vaatab, millise intressimäära investeerimisprojektid välja kannatavad. Tõenäoliselt jäävad pangad väga valivaks veel lähema paari aasta jooksul," ütles Kaasik.

"Hea uudis on see, et baasintressimäärad langevad hoogsalt, halb aga see, et riskimarginaalid on oluliselt kasvanud. "Ei imestaks, kui paari aasta pärast oleksid intressimäärad "buumilõpu" tasemel," lisas finantsdirektor murelikult.

ASi Eesti Post juhatuse esimees Ahti Kallaste usub samuti, et praegu ei sõltu riigifirmade laenamisvõimalused enam omandisuhtest.

"Võib-olla kunagi oli see nii, aga praegu vaevalt. Praegu lähtuvad pangad raha välja laenates ikkagi üleüldisest majanduskliimast," märkis Kallaste.

Kallaste ütles, et järgmisel aastal kavatseb postifirma 100 miljonit krooni laenu võtta. Samas pole ta sugugi kindel, kas pangad üldse sellist laenu annavad.

"Oleme selles suhtes erinevad stsenaariumid läbi mõelnud, mis siis saab, kui raha jääb saamata," nentis Kallaste.

ASi Lennuliiklusteenindus juhatuse liikme Marko Otsingu sõnul käsitleb pank omaniku ja äriühingu varasid lahusolevana.

"Juriidiliselt see, et äriühingu omanik on riik, teda panga jaoks küll atraktiivsemaks ei tee. Kas meile laenu antakse? Igaüks, kes laenu küsib, usub enda tegemistesse," ütles Otsing.

Eestis tegutsevad pangad ei eelista laenu andes riigifirmasid eraettevõtetele ainuüksi seepärast, et nende omanik on Eesti riik.

Nordea esindaja väitis aga, et riik on omanikuna "parima krediidikõlbulikkusega Eesti päritolu partner".

Nordea Eesti korporatiivpanganduse juht Andres Laane ütles, et nad arvestavad nii laenuvõtja kui ka tema põhiomaniku finantsvõimekust.

"Eesti riigi krediidireiting on jätkuvalt kõrge. Krediidireiting ja majanduslik olukord mõjutavad loomulikult laenude tingimusi, kuid praegu on suurem mõju tingimustele kogu maailma tabanud finantskriis," ütles Laane.

Swedbanki ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov ütles, et sõltumata sellest, kas klient on riigi- või eraomandis, hindab pank tema rahavoolist võimet ja stabiilsust laenukohustusi teenindada.

Praegu on finantsturgudel olukord selline, et ka head projektid ei pruugi soovitud mahus või tingimustel laenu saada, kuna pankades tekkinud kahjumite tingimustes ei ole vajalikke vahendeid või ei julgeta raha välja laenata. Nõudluse languse ootuses suhtutakse pessimistlikumalt ka ettevõtete tulevikuprojektsioonidesse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing