Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aav: riigieelarvesse toob raha aus maksumaksja

20. november 2008, 10:40

Finantskriis maailmas on üle kandumas
majanduskriisiks, nagu on hiljuti nentinud George Soros. Riigid otsivad
lahendusi, kuidas toetada ettevõtlust, tõsta tarbija usaldust, vältida majanduse
kokkuvarisemist. Eesti ei ole selles osas erand, märgib maksu- ja tolliameti
peadirektor Enriko Aav.

Järgneb Enriko Aava arvamusartikkel.

Loomulikult on majanduse arengud avaldanud mõju ka riigieelarvele, väga aktuaalseks teemaks on tõusnud - kas eelarve tuludest piisab kulude katteks. Kas ja kuidas kärpida riigieelarve kulusid, või otsida hoopis täiendavaid tulusid?

Aeg-ajalt võib kuulda ideid, et tänases olukorras võiks sobivaks lahenduseks olla maksude tõstmine riigi kanda olevate hädavajalike kulude katmiseks.

Selline lahendus vajaks kindlasti eelnevat analüüsi. Mõtleme, missugused oleksid sellise arengu poolt ja vastuargumendid ning mida riik tänases olukorras vajab. Antud juhul võtaksin maksuametnikuna analüüsida mõningaid eelkõige maksude haldamisega seonduvaid aspekte.

Maksustatavaid väärtusi toodab ettevõtja. MaksutEnriko Aavulu kogutakse seaduskuulekatelt ettevõtjatelt. Selleks on riigil loodud maksukogumissüsteem, mida teenindab maksuhaldur. Maksukogumissüsteemi ülesandeks on hõlbustada vabatahtlikku maksumaksmist ning sundida maksudest hoidujad makse tasuma.

Seega on maksude laekumise seisukohalt kriitilise tähtsusega küsimus – kas ettevõtja jaoks on loodud piisavalt motiveerivad tingimused väärtuste loomiseks ja nendelt maksude tasumiseks?

Ettevõtluskeskkonna mõjutajatena tuleb praegu kindlasti arvesse võtta ebasoodsat majanduse seisu. Riigi rolliks on tänase majandusolukorra ebasoodsate mõjude leevendamine.

Kõrged maksud pole lahendus

Kõrgemad maksud ei pruugi veel tähendada suuremaid laekumisi, kui ühtlasi ei panustata ka ulatuslikumaid vahendeid maksude kogumisse. Pelgalt maksude tõstmine võib vähendada ettevõtja motivatsiooni – ja võib aidata sellega veelgi kaasa majanduskeskkonna ettevõtjale ebasoodsamaks muutumisele.

Enriko AavMaksukoormust kannavad ausad maksumaksjad. Maksudest hoidujad on konkurentsieelises. Maksude tõstmine suurendab ausate koormust enam, kuna maksutõusu proportsioon ning ebaausate konkurentsieelis turul kasvab veelgi. Juhul kui maksukogumise tõhususse maksude tõstmisel ei panustata, võib see kaasa tuua osade maksumaksjate lahkumise ausate hulgast ebaausate hulka ning sellega vähendada oodatavat maksulaekumist. Need ausad ettevõtjad, kes ei pea konkurentsile vastu, kuid ei ole nõus ka seadust rikkuma, lõpetavad ilmselt ettevõtluses tegutsemise.

Eelpool toodu võib seega tähendada, et saavutame ettevõtluskeskkonna kvantitatiivse ja kvalitatiivse halvenemise ja oodatava maksude enamlaekumiste asemel hoopis vähemlaekumise. Maksusüsteemi ja seeläbi ka riigi funktsioneerimise eelduseks olev keskkond muutuks sellega positiivsest – maksukuulekusele orienteeritust – negatiivseks – maksudest hoidumisele orienteerituks.

Kirjeldatud tagajärje kõrvaldamine tähendaks tulevikus riigi jaoks ülimalt ressursimahukaid ja raskesti ennustatavate tulemustega jõupingutusi, et taastada positiivsed hoiakud, kuna maksukuulekuse taastamine maksumaksja ümberkasvatamise kaudu ei ole odav.

Seetõttu võiks tänane peamine eesmärk olla ettevõtjate arengut enim soodustava ausale konkurentsile tugineva keskkonna säilitamine. Selleks tuleb muuhulgas ära hoida võimalik maksudest hoidumise juhtumite arvu kasv.

Ausat maksumaksjat toetatakse

Maksude tõstmine või langetamine on poliitiline otsus, mille tegemisel maksuhaldur kaasa rääkida ei saa. Küll aga arvan, et on tähtis tähelepanu pöörata, et maksude tõstmise teed minnes, tuleks kindlasti panustada täiendavalt ausa konkurentsi säilitamisesse.

Eestis on praeguseks välja arendatud tänastel tingimustel väga tulemuslik ja efektiivne maksuhalduri organisatsioon. Maksu- ja tolliameti organisatsiooni kultuur on suunatud ausa maksumaksja toetamisele, tema tegevuse võimalikult vähesele häirimisele ning maksukohustuste täitmise lihtsustamisele. Teisalt on meil olemas väga tõhus kontrolli- ja sunniaparaat, mis tugineb kõrgele analüüsivõimekusele: näeme rohkem rikkumisi, kui suudame menetleda. Maksukontrollidega avastatud rikkumiste tabavusprotsent on 90 ringis.

Enama ressursiga suudaks maksuhaldur riigieelarvesse rohkem raha sisse tuua ja ühtlasi tagada tegeliku maksukoormuse võrdsem jagunemine maksukohustuslaste vahel. Käesoleval aastal saame öelda, et valdav osa maksumaksjaist on ausad.

Samas ei tohi alahinnata ka tabavate kontrollide ega keeruliste maksukaasuste lahendamise kaudset mõju maksudest hoidumisele kalduvatele maksumaksjatele, sest iga asjatundlikult läbiviidud maksukontroll või kuriteo menetlus mõjub kui hoiatus ning hoiab ära hulgaliselt uusi seaduserikkumisi tulevikus.

Olen seisukohal, et tänases olukorras tuleks ausat maksumaksjat toetada läbi ausa konkurentsi säilitamise ning kulutada senisest mõnevõrra enam ressurssi maksupettuste ohjamiseks.

Keerulistel aegadel tuleks pidada vajalikuks kontrolliulatuse suurendamist, et hoida ära keskkonna muutumist negatiivseks.

See aitab leida võrreldes senisega mõneti suuremat lisaraha, kuid mis kõige olulisem – aitab ettevõtjatel kiiremini keerulises olukorras ümber orienteeruda. Kelle tegevus täna enam end ära ei tasu, on sunnitud tegutsemise lõpetama ja orienteeruma tootvamatele tegevustele selle asemel, et pikendada oma äri agooniat, otsides lisavahendeid maksupettustest.

Ausa ettevõtja toetamise ja maksupettuste tõkestamise kaudu saab võimalikuks majanduse varasem tõusuteele suundumine. Loodame ju, et riigieelarve menetlemine hakkab peagi taas kandma endas „magusaid” probleeme, ehk “Kuhu kanda ülelaekuvat lisaraha?”.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. December 2008, 10:35
Otsi:

Ava täpsem otsing