Säälik: krooni devalveerimine ei ole põhjendatud ega mõistlik

20. november 2008, 11:36

Rahandusministeeriumi
makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik kirjutab oma arvamusloos,
et krooni devalveerimine ei lahendaks Eesti majanduse ees seisvaid probleeme,
vaid tähendaks inflatsiooni kiirenemist ning täiendavaid pingeid.

Järgneb Andrus Sääliku arvamus.

"Nii õpikutarkus kui teiste riikide kogemus ütleb, et devalveerimisest ei võidaks pikaajaliselt mitte keegi ning pigem aitab kindlalt püsiv Eesti kroon ettevõtetel ja inimestel rasketel aegadel kergemini hakkama saada. Samuti võib täie kindlusega öelda, et Eestil puudub täna vajadus devalveerimiseks.

Devalveerimise plussidena on välja toodud eksportivate ettevõtete konkurentsipositsiooni lühiajaline paranemine. Kuid arvestades seda, et eksport sisaldab suures osas imporditud tooret, jääb mõju piiratuks ning positiivne efekt kaob väga kiiresti. Lihtsustatult tähendab see seda, et kuna Eesti toob peamised tootmiseks vajalikud maavarad, kütuse jm mujalt sisse, siis devalveerimise korral ei saa ekspordihinnad kuidagi odavamaks minna. Eesti kroonides aga läheksid need kõik kallimaks.

Tõsi, võrreldes teiste riikidega odavneks tööjõud, kuid selle osakaal ekspordihindades ei ole nii suur, et märkimisväärset efekti anda. Samuti on väikese ja avatud majanduse puhul põhjust eeldada, et tööjõu vaba liikumise tingimustes oleks palkade suhteline odavnemine üsna lühiajaline. Samuti ei ole minu hinnangul probleemiks Eesti kiire palgakasv, vaid asjaolu, et palkade tõus ületab tootlikkuse kasvu. Et need omavahel paika saada, ei pea me palkasid vähendama ega krooni devalveerima. Ainuõige vahend selleks on tootlikkuse tõus. See ei tähenda mitte seda, et töötajatel peaksid hakkama käed kaks korda kiiremini käima, vaid üle tuleks vaadata hoopis muud elemendid – äriplaan, turundus, juhtimine, logistika jt.
Praegu on meie tootlikkus 60 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mistõttu on ilmselge, et meie tootlikkuse ja palga kasv ning inflatsioon saavad ELi keskmisest jätkuvalt kõrgemad olema, et saavutada Euroopa riikidega sarnane elatustase.

Oluline fakt, mis devalveerimise puhul olukorra Eestis vaid hullemaks teeks, on asjaolu, et nii eraisikud kui ettevõtted on oma laenud võtnud eurodes. Kui kroon devalveerida, peaks eurolaenude tagasimaksmiseks välja käima senisest rohkem kroone. See annab väga tugeva tagasilöögi, mis minu hinnangul ei kaalu kindlasti üles mõningast ajutist ekspordikasvu ega tööjõukulude vähenemist. Seega tooks devalveerimine ajutiselt piiratud kasu eksportööridele, aga kahju kõikidele.

Seega nagu öeldud, devalveerimine ei ole Eestile mingi lahendus. Kokkuvõtlikult tähendaks see meile inflatsiooni kiirenemist, täiendavaid pingeid tööjõuturule, inimeste vara väärtuse vähenemist ning laenukoormuse suurenemist.

Ei saa öelda ka seda, et väljastpoolt oleks suur surve krooni devalveerimisele. Valdavalt on tegemist sellega, et me saame vigase arutluskäiguga hinnanguid välisanalüütikutelt, kes pole Eestiga süvitsi tegelenud või on neil mängus oma huvid. Sellega tekitatakse segadust ja eksiarvamusi, millel on komme kulutulena levida ning usaldamatusest tekkivaid emotsioone võimendada. Õnneks ei ole sellised hinnangud avalikkuses enam tõsiseltvõetavad. Samuti on oluliselt paranenud majanduse haavatavuse näitajad – pidurdunud on kiire palga ja hinnakasv, alanenud on inflatsioon ning vähenenud jooksevkonto defitsiit ja Eesti sõltuvus välisrahastamisest, mis näitavad Eesti majanduse elujõulisust ja paindlikkust hakkama saada muutunud majandusolukorras."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    20. November 2008, 11:36
    Otsi:

    Ava täpsem otsing