Teadlased avastasid meetodi inimese reaalse vanuse tuvastamiseks

20. november 2008, 09:57

Öeldakse, et sa oled nii vana kui vanana sa
ennast tunned. Peagi suudavad teadlased aga tuvastada igaühe tõelise
bioloogilise vanuse.

Reaalse füüsilise vanuse teadasaamiseks tuleb uurida DNA biomarkereid, kirjutas The Daily Telegraph.

Seega oleks esimest korda arstide käes toimiv meetod igaühe füsioloogilise vanuse objektiivseks tuvastamiseks. Pole vaja küsida, kui vanana inimene end tunneb ega üritada välimuse järgi oletusi teha.

Ühtlasi aitaks see läbimurre lahendada mõistatuse, miks mõned 70-aastased toimetavad ja näevad välja kui 50-sed, samas kui nende eakaaslased on füsioloogiliselt tegelikkusest vanusest palju vanemad.

Meetod leiti väikeste ussikeste vananemise uurimisel. Ussikestest õnnestus eraldada biomarkerid, mis on sarnased inimese samalaadsete biomarkeritega. Need võimaldavad täpselt määrata nii kronoloogilist kui füsioloogilist vanust.

„Esimest korda on olemas tõestus, et füsioloogilist vanust on võimalik määrata täpselt ja objektiivselt,“ ütles Californias asuva Bucki vananemisuuringute instituudi teadlane Simon Melov.“See on esimene samm, meie tulemused on kaugel täiuslikkusest, kuid me suutsime loomade vanust määrata 70 protsendil katsetest, nii häid tulemusi pole varem keegi saavutanud.“

Inimese vananemise kiirus sõltub paljudest teguritest. Oma rolli mängivad nii pärilikud eeldused, elustiil kui ka vaimne tervis.

Kronoloogilise vanuse kindlakstegemine on lihtne nii ussikeste kui inimeste puhul – tuleb vaid hakata sünnihetkest aega arvestama. Reaalse füsioloogilise vanuse määramine on aga seni olnud vägagi subjektiivne ja ebatäpne.

Uuringus, mille tulemused ilmusid ajakirjas Aging Cell, uuriti 104 ussi, kelle keskmine eluiga oli kolm nädalat.

Nii nagu inimeste puhul on ka ussikeste seas neid, kes püsivad krapsakamatena kui sama vanad eakaaslased. Samuti on neid, keda vananemine tabab enneaegselt.

Erinevas vanuses ussikeste geene uurides eraldasid teadlased komplekti geene ja biomarkereid, mis mängivad vananemisprotsessis olulist rolli. Edasi on kavas minna uuringutega hiirtel ning seejärel ka inimestel.

Äsjastel tulemustel on oluline mõju inimeste vananemise uurimisele. Biomarkerite uurimine oleks baas, mille põhjal saaks kliiniliselt katsetada vananemisvastaseid ravimeid, sest täna pole veel võimalik öelda, kuidas need ravimid inimese eluea pikkusele mõjuvad.

Ühtlasi saaks kindlaks teha, kas inimene vananeb tavalisest kiiremini või aeglasemalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing