Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Anomaaliad meil nagu ka laias ilmas
Et aktsiad vahetevahel uskumatuid võimalusi pakuvad (ka riski), võib üllatada, eriti, kui sellised perioodid kaua kestavad - sest hirmul on suured silmad.
Võtame näiteks Eesti Telekomi aktsia. Langes teine reedel 8,2 mln kroonise käibega 2,6 protsenti, 63,53 kroonile ehk 4,06 eurole.
Kas sellist aktsiate müüki saab enam mõistliku tegevusena käsitleda? Fondid võivad olla sunnitud seda veel müüma, kui raha nendest väljuda soovib. Kuid kui eeldada, et ettevõte ka selle aasta eest tuleval aastal suudab maksta 10,50 krooni dividendi aktsia kohta, teeks see dividenditootluseks 16,5 protsenti. Minul tekib küll küsimus - miks arvatakse, et stabiilsete rahavoogudega ettevõte ei suuda sellist dividendi maksta? Või on 16,5 protsendine dividenditootlus liiga väike?
Reedel avaldas kvartalitulemused Merko Ehitus. Vaatamata kinnisvaraturu kukkumisele ja allakäivale ehitusturule, raporteeris ettevõte kolmandas kvartalis kasumi, kuigi kõvasti väiksema kui aasta tagasi.
Ettevõte prognoosis raskeid aegu ning seda, et pikaks ajaks on peamiseks tööandjaks kujunemas turul avalik sektor. Ettevõttel oli bilansis pea sama palju vaba raha, kui oli ettevõtte turuväärtus börsil. Ettevõte võiks oma raha eest end ära osta? Päris Normaga see võrreldav ei ole - Merko Ehitusel on üleval ka laenud, varade poolel on aga kinnisvaraobjektid.