Audiitoriteni pole majanduslangus jõudnud

Audiitoribüroo Revisor OÜ juhi Merike Veiberi sõnul võivad audiitorite selle aasta majandustulemused olla eelmise aasta omadest paremadki, kuna tegeletakse 2007. aasta aruannetega, mil majandus oli veel laineharjal.

Ka OÜ Audiitorbüroo RKT juhataja Roland Kaurov ütleb, et sel aastal on tööd eelmisega võrreldes juurde tulnud. Pettusi pole Kaurovi sõnul eelmise aasta heade majandustulemuste taustal esialgu veel juurde tulnud, küll aga tekib järgmisel hooajal arvatavasti situatsioon, mil kliendid pole nõus oma varasid alla hindama. Kuna klientide omakapital on odavam, valitseb surve, et varasid paremas valguses näidata, kuigi tegelikult tuleks neid hakata alla hindama.

Pettuseid on kahte sorti, kas ettevõtte sees toimuvad või püüd näidata hetkeolukorda paremini, kui see tegelikult on. "On inimlik, et positiivseid uudiseid jagatakse hea meelega, negatiivseid aga püütakse paremas valguses näidata," leiab OÜ Rimess juhatuse liige Mati Nõmmiste.

Veiberi sõnul mõjutavad järgmisel aastal audiitorite tööd peamiselt uus audiitortegevuse seadus, mis muudab nõuded audiitoritele rangemaks, ja majanduslangus. "Seaduseelnõus on punkte, mis teevad audiitori töö kergemaks, aga ka punkte, mille vastu protestiks," ütleb Veiber. Hea on see, et audiitorite ülesanded reguleeritakse täpsemalt, kirjutatakse lahti, mida tohib teha ja mida mitte.

Negatiivne on, et tõusevad kulud. Lisaks on erinevate seadustega tulnud audiitoritele pidevalt kohustusi juurde, nõuded lähevad Veiberi sõnul üha suuremaks.

Taoline olukord võib raskendada väiketegijate olukorda. "Ühelt poolt oleksid ühinemised head, kuna teenuse kvaliteet tõuseks. Kui kogu tegevus läheks aga ainult korporatsioonide kätte, oleks see kindlasti negatiivne," leiab Veiber. Samas ei usu ta, et kõik väiksemad tegijad kaoksid, konkurents turul pole selleks piisavalt suur.

"Kuigi olen ammu arvanud, et ees on ühinemised, ei ole neid toimunud, pigem vastupidi. Kui lähtuda ratsionaalsetest aspektidest, oleksid ühinemised loogilised, aga võttes arvesse eestlaslikku eripära, ei julge neid ennustada," ütleb Nõmmiste.

Nõmmiste ise on töötanud suurtes ettevõtetes, mistõttu kannab ideoloogiat, et koos tegutseda on efektiivsem ja mitu pead on ikka mitu pead.

"Ühinemisteks ajend puudub, suured ettevõtted on niikuinii tugevad ja väikestel puudub praegu vajadus. Pigem püütakse laieneda uute klientide leidmise, mitte ühinemiste näol," arvab Kaurov. Samas pole turul agressiivset klientide ületõmbamist. Reklaam liigub suust suhu ja uus audiitor otsitakse juhul, kui eelmisega töö ei klapi.

Eeldatavalt uuest aastast kehtima hakkava seaduse eelnõu kohta ütleb Kaurov, et see tooks praegusel kujul vastu võetuna audiitoritele kaasa hulga uusi kohustusi, täiendavaid õigusi aga kahjuks mitte.

Seadus pole Eesti leiutis, vaid tuleneb rahvusvahelistest regulatsioonidest. See muudab Eesti audiitorite tegevuse võrreldavaks Euroopa omadega, korrastab tegevust riigis ning ühtlustab riikidevahelist, selgitab Nõmmiste.

Kliendi jaoks tähendab see eelkõige seda, et auditeerimise nõuded karmistuvad ja reeglid sõnastatakse selgemalt. Nii paraneb teenuse kvaliteet.