Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Balti riigid tüürivad Põhjala elektriturule

Väinu Rozental 24. november 2008, 00:00

See aitab kaasa kõigi kolme riigi majanduse tõusule, kommenteeris Andrus Ansip. Tema sõnul suurendab Põhjamaade elektriturgudega ühinemine kindlustunnet, et pidev energiavarustus on tagatud.

Ansip rõhutas, et enne ühinemist on Balti riikides vaja harmoniseerida energeetikaga kauplemise reeglid.

"Energeetikaturu regulatsioonid erinevad praegu detailide poolest ja need detailid segavad elektrienergiaga kauplemist," ütles Ansip.

Eesti peaministri sõnul tuleb eelnevalt otsustada ka Estlink 2 kaabli ja Rootsi-Balti elektrikaabli ehitamine.

"Osalised peavad üksmeelele jõudma, kuhu riiki Rootsi-Balti kaabel ehitada," lisas Ansip.

Peaministrid leppisid Tartus kokku, et lõplik otsus Rootsiga elektrikaabli ühenduse rajamise osas tuleb vastu võtta 2008. aasta detsembris vastavalt Läänemere energiaühenduste kavale.

Leedu peaminister Gediminas Kirkilas ütles, et Leedule on julgeolek energeetikas väga tähtis küsimus. Ühine tegutsemine energeetika vallas tagab ka tugevama julgeolekuruumi, seda enam, et koostöö on tähtis ka süveneva energeetikakriisi ajal, lisas ta.

Kuna Leedu peab 2009. aastal sulgema Ignalina tuumaelektrijaama teise osa, käsitlesid peaministrid ka uue tuumajaama projekti.

Ansip väljendas usku uue tuumajaama valmimisse Leedus, ent projekti tempo ei vasta tema sõnul ootustele.

See on Ansipi sõnul ka üks põhjustest, miks Eesti oma tuumajaama projekt on endiselt idee tasemel õhus.

"Peame mitmekesistama oma elektrienergiaportfelli," lausus ta.

"Meil on piisavalt põlevkivi, et võiksime sellest toodetud elektrienergiat isegi eksportida. Kuid kui peame hakkama süsinikdioksiidi kvooti juurde ostma, läheb elektrienergia tootmine põlevkivist liiga kalliks," kinnitas Eesti peaminister.

Ansip lisas, et oma tuumajaama projekti arendamisel tuleks kindlasti teha koostööd teiste riikidega, näiteks Soomega.

Läti Pangal on piisavalt reserve, et tagada lati stabiilsus, ütles Läti peaminister Ivars Godmanis.

Kuigi eelmisel nädalal lahvatas Lätis taas hüsteeria teemal, et rahvusvaluuta on kriisis, on Läti rahvuspangal piisavalt reserve, rõhutas ta.

Godmanis kinnitas pressikonverentsil, et Läti alustas rahvusvahelise valuutafondi IMFiga läbirääkimisi mitte otseselt teemal, kui palju raha saada, vaid kuidas oleks võimalik toetust küsida. "Me ei räägi praegu IMFiga konkreetsetest summadest, vaid sellest, millised võiksid olla täiendavad ressursid," rääkis Godmanis.

Tema sõnul on peaministrite regulaarsed kohtumised äärmiselt tähtsad, sest Eesti, Läti ja Leedu on vastastikku suurimad ekspordipartnerid.

"Meie jaoks on kõige tähtsam omavahel koordineerida arusaamu, vahetada kogemusi ja ühtlustada tegevusi," sõnas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing