Kuulutame euro tulekut valjemini

ÄP 24. november 2008, 00:00

Swedbanki prognoosi kohaselt oleme järgmisel aastal põhjast läbi, aastal 2010 kasvab meie majandus taas, samuti Läti ja Leedu majandus. Äripäev näeb Swedbanki ennustuses soovi uskuda, et see nii ka läheb.

Oleme kummalises seisus: kõik siiani tehtud ka kõige pessimistlikumad prognoosid on osutunud liiga optimistlikeks. Nüüd on meie analüütikud ja ettevõtjad pessimistlikumadki kui väliseksperdid.

Teisalt näitab maailma senine praktika, et negatiivsed prognoosid kipuvad hiljaks jääma ehk need tehakse siis, kui majandus hakkab šokist juba toibuma ja tegelikkus osutub lõpuks ennustustest ilusamaks.

Kas selle teadmise taustal uskuda või mitte Swedbanki ennustust? Toimetus tahab jagada Swedbanki optimismi. Elus on korduvalt tõestust leidnud seegi, et mida varem hakkavad levima positiivsed uudised, seda kiiremini taastub optimism ühiskonnas, mis lõpuks ergutab ka majandust.

Kuid kõik pole ainult usus kinni. Näiteks kõrvalleheküljel ütleb Swedbanki kapitaliturgude projektijuht Mihkel Torim, et oleme finantsturgude vereringes perifeeria, kuhu jõuab "suur raha" viimasena ja lahkub esimesena. See on reaalsus. Ja kui rahapuudus on kõige suurem, seal abi kõige kaugem. Rootslastele kuuluvad siinsed pangad on küll Rootsi riigi abipaketiga n-ö tagatud, ent on krediidi andmisega kitsid. Leebemat nägu ei näita nood isegi riigiettevõtetele, nagu Tallinna Sadam ja Eesti Energia.

Majanduse plussi jõudmisel aastal 2010 on tõesti oluline see, kui õigeid otsuseid me teeme täna ja tuleval aastal, nagu rõhutas reedeses Äripäevas Sampo Panga juht Aivar Rehe. Küsimus on seega ka valitsuse otsustes - kuivõrd suudab valitsus tõmmata kokku riigiaparaadi ülalpidamiskulusid ja teha vajalikke investeeringuid.

Positiivset uudist siit ei saa kuidagi genereerida - ministeeriumid ei suuda 2009. aastal säästa isegi 100 miljonit ja ELi tõukefondide raha ei jõua tänavu ega tulevalgi aastal reaalsete projektideni.

Valitsus peab oma kulusid kokku tõmbama ja investeeringud ära tegema - see oleks positiivne uudis.

Hea poole pealt on siiski üht-teist lisada. Ettevõtlusele ei tule raskused üllatusena, nad on selleks valmistunud. Majanduse jahtumine pidurdab inflatsiooni tempot ja võime peagi mahtuda Maastrichti eurokriteeriumi piiresse, ja valitsus tahab hoida riigieelarve tasakaalus. Oleme kogunud reserve ligi 25 miljardit, ei pea Läti kombel kerjakotiga IMFi ukse taha minema. Samas võib Läti samm näidata kogu Balti piirkonda kaugemale rahale turvalisemana.

Meie peame aga valjemini kuulutama oma tahet minna eurole üle aastal 2010. Siis jõuame kindlasti "punasest" välja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing