Merko: suurimaks tellijaks jääb riik

Lokaalne majanduskasvu aeglustumine ning globaalne finantskriis pingestavad oluliselt Balti riikide ja omavalitsuste eelarveid ning investeerimisvõimekust, eriti keeruliseks on kujunemas seis Lätis, märkis Merko reedel.

Merko kinnitusel viivad elamuehituse kiire vähenemine ja keerulised finantseerimistingimused mitmeks aastaks ehitusturu langusesse. Ehitustegevuse inertsuse tõttu võib suuremat langust oodata neljandas kvartalis ja järgmisel aastal.

Merko kolmanda kvartali puhaskasum kahanes aastataguse ajaga võrrelduna 54 protsenti, 53,7 miljonile kroonile. Ettevõtte käive alanes 14 protsenti, 1,18 miljardile kroonile. Tulude vähenemise tingis majanduse üldisest madalseisust tingitud nõrk konjunktuur ehitussektoris, seisis Merko börsiteates.

Kui tulude puhul olid tulemused ootuspärased - LHV prognoosidele jäädi alla 11,3 protsenti -, siis kasumlikkuse poolest oli pilt palju negatiivsem, ütles LHV analüütik Sten Pisang.

"Ootasime, et tulud kukuvad eelmise aastaga võrreldes 2,8%, kuid tegelik kukkumine ulatus 13,7 protsendini. Sarnaselt Eesti Ehitusega oli kasumlikkus väga tugeva surve all ning tõenäoliselt näeme sarnast pilti ka järgmisel aastal," selgitas Pisang.

Merko väikeaktsionär Stefan Andersson nimetas kvartalitulemusi suurepäraseks. "Ettevõte on valmistunud raskemateks aegadeks paremini, kui keegi oleks osanud oodata. Merko rahakonto on täis täpselt õigel ajal," sõnas ta.

Merko juht Tiit Roben ütles reedel, et Merko arvestab lähiaastail majandustulemuste languse ja kasumlikkuse kukkumisega, kuigi ettevõttel on portfellis praeguse seisuga 3,6 miljardi krooni eest ehituslepinguid.

"Kujunenud olukorras oli kevadel dividendide maksmisest loobumine ainuõige otsus, mis annab praegu meile piisava likviidsusvaru ning konkurentsieelise uute projektide sissevõtmisel," kinnitas ta.

Robeni sõnul on Merko tugev kapitaliseeritus, likviidsus ja kvaliteet tellijaile peamine väärtus, sest kõik ehitusettevõtted ei pruugi suuta pikaajalisi lepinguid täita.

Merko teatas reedel, et lähitulevik toob tõenäoliselt kaasa finantsiliselt nõrgemate ja vähem efektiivsete ettevõtete likvideerimisi. Vaatamata ülisoodsatele ehitushindadele, puudub arendajatel huvi ning julgus uute projektide algatamiseks, seisis Merko börsiteates.

Kui 2009 taastab finantssektor usalduse, normaliseerub laenuturg ning majanduskeskkond paraneb, võib Merko juhtide teatel esimesi paranemise märke arendusvaldkonnas oodata aastal 2010.

Järgmise kvartali kasumi või kahjumi kohta me veel spekuleerima ei hakkaks. Vaatame LHV prognoosid uute tulemuste valguses üle ning tõenäoliselt korrigeerime neid allapoole. Olukord ehitusturul on väga nõrk, nagu ka Merko ise aruandes kinnitab, ning järgmine aasta tuleb suhteliselt keeruline.

Positiivse poole pealt võib välja tuua Merko Ehituse tugeva likviidsuse - raha on neil peaaegu 800 miljonit krooni -, mis on rasketes finantseerimistingimustes ellujäämiseks kindlasti hädavajalik. Paljud väiksemad arendajad ja ehitajad seisavad kas juba nüüd või lähiajal silmitsi likviidsusprobleemidega.