Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Luman ja Veskimägi nõuavad Ansipilt kiireid otsuseid

Annika Matson 24. november 2008, 10:02

Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman ja
tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi nõuavad ühispöördumises
Andrus Ansipi valituselt kiireid otsuseid.

Järgneb Lumani ja Veskimägi pöördumine:

Austatud riigikogu ja valitsuse liikmed,

Eesti suuremad ettevõtlusorganisatsioonid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit pöörduvad teie poole üleskutsega viia 2009. aastal läbi Eesti edasise arengu jaoks vajalikud reformid. Siseriikliku majanduse langustsükli kokkusattumine globaalse finantskriisiga on pannud mitte ainult Eesti ettevõtted, vaid kogu riigi olukorda, kus ka riigivalitsemine peab muutuma efektiivsemaks. Ettevõtted on kiiresti kohandumas muutunud tingimustega – koondamised, ärimudelite ja -plaanide ümbervaatamine ja ka pankrotid on saanud igapäevaseks osaks majandusest. On äärmiselt oluline, et riik näitaks üles tahet ja võimekust viia läbi olulisi reforme ja sellega toetada ettevõtlikkust.

Eelnevat silmas pidades teeme järgmised ettepanekud:

1) Kiiresti välja töötada tegevuskava ühisraha euro kasutuselevõtuks. Juba 2006. aastal läbiviidud ettevalmistusprotsess näitas, et ettevõtete valmisolek ühisraha kasutamiseks on kõrge. Ka erasektorist tingitud hinnakasvu mõju inflatsioonile on viimasel aastal madal. Inflatsioonikriteeriumi täitmine ja eelarvetasakaalu hoidmine on seega valitsuse maksu- ja rahanduspoliitika mõjusfääris. Loodav tegevuskava peab tagama valmisoleku inflatsioonikriteeriumi täitmise korral võimalikult kiire euroga liitumise. Selge signaal riigi eesmärkidest ja sammudest, kuidas nendeni soovitakse jõuda, on ettevõtlusele äärmiselt oluline.

2) Läbi viia haldusreform. On ilmselge, et väikesed vallad ei ole jätkusuutlikud ning nende maksubaas ei võimalda kodanike kõrgetasemelist teenindamist. Haldusreform peab olema valitsuse poolt juhitud ning eeldab riigi ja omavalitsuste vahelise tööjaotuse kokkuleppimist ning kohaliku omavalitsuse avalike teenuste selget määratlemist. Kohalike omavalitsuste vabatahtlik liitumisprotsess ei ole andnud loodetud tulemusi. Üle pooltes kohalikest omavalitsustes Eestis elab alla 2000 elaniku. Nõuda neilt kõrge kvaliteediga avalike teenuste, sotsiaalhoolekande või hariduse pakkumist, rääkimata ettevõtlusele olulise infrastruktuuri arendamisest, on hetkel ebareaalne.

Haldusreformi läbiviimisest on räägitud aastaid. Enam ei saa olla takistuseks väited, et reform tuleb läbi viia sammhaaval ja pikalt ette planeerides. Kohalikud omavalitsused peavad olema valmis liituma ning valitsuse ja riigikogu ülesandeks on vastavate otsuste kiire langetamine.

3) Koos haldusreformiga tuleb läbi viia haridusreform. Näeme vajadust mitte ainult riikliku õppekava tasandil, vaid ka füüsiliselt lahutada põhikool gümnaasiumist ning suurendada riigi osalemist põhihariduse andmisel. Kooliliigipõhiselt planeerimiselt tuleb jõuda õppuri- ja haridustasemekeskse haridussüsteemini – vaja on terviklikku hariduspoliitikat. Hariduses peab rõhk olema kvaliteedil, seda nii gümnaasiumi-, kutse- kui kõrghariduses.

Elukestev õpe ning enesetäiendamine peavad olema riigi poolt senisest enam toetatavad ja soodustatud. Haridusreformi läbiviimisega ei ole võimalik enam viivitada ning valitsusel tuleb kiiremas korras koostada tegevuskava selle läbiviimiseks.

4) Eesti vajab jätkuvalt investeeringuid ja kõrge lisandväärtusega töökohti. Investeerimiskeskkonna atraktiivsuse tagamisel on äärmiselt olulised maksusüsteemi stabiilsus ja lihtsus. Samas on Eesti majanduslikku ja demograafilist olukorda arvestades oluline soodustada kõrgepalgaliste töökohtade teket ja võimaldada kõrgelt kvalifitseeritud inimeste juurdevoolu. Selleks on vajalik üle vaadata tööjõu maksustamise põhimõtted. Kõrget lisandväärtust tootvate töökohtade pärast konkureerime kõikide riikidega. On selge, et Eesti kõrge lisaväärtusega ettevõtted ei saa areneda vajalikke teadmisi ja kogemusi omavate välisspetsialistideta ning neid tuleb Eestisse tööle tulemiseks jõuliselt motiveerida.

Peame oluliseks, et valitsus asuks kiiresti välja töötama sotsiaalmaksu ülemmäära seadmisega seonduvaid põhimõtteid, et neid saaks rakendada juba järgmisel aastal. Riigkogu üheks olulisemaks ülesandeks on veel sellel aastal vastu võtta uus töölepinguseadus. Uue, töösuhteid paindlikumaks muutva seadusega pole aega viivitada, seega tuleks valitsusel ja riigikogul kaaluda võimalust seaduse jõustamist veelgi varem – hiljemalt 1. juulil 2009. Järgmise aasta on nii Euroopa Parlamendi kui kohalike omavalitsuste valimise aasta, loodame, et tajute majanduses kujunenud olukorra tõsidust ning näitate üles riigimehelikku julgust Eesti arenguks nii vajalike otsuste tegemisel ning reformide läbiviimisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2008, 11:33
Otsi:

Ava täpsem otsing