Üürides kõik kokku lepitu ?kirja

24. november 2008, 07:44

Uus Maa Kinnisvarabüroo üürikorterite
konsultandi Kristina Sõmeriku sõnul tuleks üürilepingusse kirja panna kõik, mis
omavahel kokku lepitakse, et vältida hilisemaid pretensioone.

Konkreetsemalt öeldes tuleks esimese asjana tähelepanu pöörata isikuandmete õigsusele.
Arco Vara Kinnisvarabüroo atesteeritud maakleri Maia Daljajeva sõnul peab üürnik kindlasti üürileandjalt nõudma üüritava elamispinna omandiõigust tõendavat dokumenti.

See on koht, kus nii mõnigi osav üürileandja võib tulevast üürnikku petta.

Üürilepingus tuleb täpselt fikseerida ka poolte õigused ja kohustused. Sealhulgas asjad, mille eest peab üürnik tasuma lisaks üürile. "Sageli on ilma maakleri vahenduseta sõlmitud üürilepingud üsna üldsõnalised," tõdes Pindi Kinnisvara atesteeritud maakler Tiia Sooaluste.

Näiteks märgitakse, et lisaks üürile tasub üürnik kommunaalkulud. "Üürileandja aga ei maini, et korterelamu renoveerimiseks on võetud mitmeaastane laen ja selle igakuised tagasimaksed sisalduvad samuti kommunaalmaksete arvel," lisas Sooaluste.

Viimase sõnul peaks laenukulu maksma korteriomanik, et tagada oma vara väärtuse säilimine ja parendamine. Daljajevi sõnul oleks tark lepingus ära märkida ka kõiksugused lisakohustused- ja õigused. Näiteks kas omanik on nõus koduloomadega oma elamispinnal või mitte.

Kuigi üürilepingut võib sõlmida nii tähtajatu kui tähtajalisena, tuleks siiski kindlalt määrata lepingu pikkus. Põhjus selleks on imelihtne. Tähtajatut lepingut on vastavalt seadusele võimalik üles ütelda kolmekuulise etteteatamise järel.

Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes. Lisaks tuleks lepingus kindlasti ära määrata üüritasu suurus kuus, tasumise kord, igakuine maksekuupäev ning makseviis.

Kõige rohkem on üüriliste puhul probleeme just õigeaegse maksmisega. Lisaks ei tohiks lepingust välja jätta ka tagatist ning selle suurust. Tagatise olemasolu lepingus hakkab rolli mängima just siis, kui üürnik üürimaksetega viivitab või jätab need sootuks tasumata. Sellisel juhul on üürileandjal õigus oma nõuded tagatise arvelt rahuldada.

Lisaks üürilepingule kasutatakse n-ö lepingulisana üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on fikseeritud erinevate mõõdikute näidud üleandmise hetkel.

Samuti tuleb aktis fikseerida korteri seisukord, selle sisustus ning sinna jäetav mööbel, mitu võtit üle anti, parkimiskoha plaan, korteriühistu kontaktid ja muu selline. Näiteks võib jäetavast mööblist-tehnikast koostada lausa nimekirja, millelt lepingu lõppedes hea näpuga järge ajades vaadata, mis alles ja mis mitte.

Daljajevi sõnul tuleks lepingule kindlasti lisada ka fotod, millelt on näha pinna seisukord, mööbel ning tehnika ja muud sisustuselemendid.

Jaanus Tepomehe sõnul, kes on üürikorterites elanud viimased paar aastat, on üüripinda pea võimatu leida just õppeaasta alguses, kui kõik tudengid on korterijahil.

"Kohati tundub see lausa müstiline protsess," tõdes ta. Enne sobiva korteri leidmist käis ta läbi pea 20 korterit. Tepomees on korterit otsinud nii maakleri abil kui ka isepäi. Siinkohal ei oska ta soovitada, kumb oleks õigem - kas ise otsida või maakleri abi paluda. Temal on olnud juhtumeid, kus sobivat korterit vaatama minnes teatab maakler, et pind on juba läinud või enam ei saa. Hoolas tasub olla tehnikaga, mis korterisse jäetakse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2008, 07:44
Otsi:

Ava täpsem otsing