Ettevõtjad soovitavad Padaril reservi käiku lasta

Virge Lahe 25. november 2008, 00:00

Rahandusminister Ivari Padar ütles laupäeval sotsiaaldemokraatide üldkogul, et riik võiks kaaluda laenu võtmist, sest riiki lõpmatuseni õhukeseks viilida ei saa, kõiki reserve läbi lüüa ei tohi ja laenu osas meil ka Maastrichti turjal ei ole.

"See on taktikaline küsimus. Kui on vaja ja midagi muud üle ei jää, siis tuleb riigil laenu võtta," kommenteeris Martinson Trigon Venture Partnersi juhtivpartner Allan Martinson.

"Ma ei näe sinna rahakotti nii hästi, aga teatavasti meil on riigireservid, mis võiks olla nutikam koju tuua," lisas Martinson. Reservide all olev raha on ikkagi riigi raha, mis on üldjuhul ka riigi käsutada, aga laenul on praegu maailmas üsna kõrge hind, märkis ta. "Ühel hetkel tuleb selle tagasimaksmise aeg," lisas ta.

Martinson ütles, et me ei peaks iga hinna eest defitsiiti vältima. "Ühel päeval ei ole võib-olla üldse muud võimalustki," oletas ta.

"Mängumaa on suhteliselt tilluke, sest 72 protsenti on juba fikseeritud varasemate kokkulepetega ja ega eelarve ülejäänud osa nii väga juhtida anna," põhjendas ta.

Martinsoni arvates peaks praegu vaatama, millised maksumuudatused stimuleerivad kõige paremini ettevõtlust. Tema soovitas vaadata idapiiri poole, tuues näiteks Venemaa, kus uuest aastast alandatakse mitut maksu. Ettevõtte tulumaks langeb 24 protsendilt 20-le ja väikeettevõtete oma veelgi rohkem.

Üksikisiku tulumaksu langetamisel või mittelangetamisel Martinsoni arvates nii põhimõttelist vahet pole.

Suurettevõtja Tiit Vähi sõnul tuleb järgmise aasta riigieelarve prognoositav defitsiit katta kas reservide või laenu arvel. Vähi hinnangul on järgmise aasta riigieelarve defitsiit 10 miljardit krooni, mida ei ole kulude kärpimisega võimalik kokku hoida.

See tähendab, et tuleb kasutada reserve või võtta laenu, oleneb sellest, kumb tuleb majanduslikult otstarbekam, ütles ta.

Vähi sõnul on majanduslanguse tingimustes raske kõikidel. Tuleks püüda võimalikult vähe rabeleda, st säilitada praegust majanduspoliitikat, kinnitas Vähi. "See tähendab, et majanduse langusfaasis ei tohiks tõsta makse, sest eelarve tasakaal pole nii tähtis, kui on majanduse elavdamine," lisas ta.

Endise rahandusministri ja praeguse hotelliärimehe Aivar Sõerdi sõnul lükkaks laenukoormuse suurendamine ainult riigi probleemide lahendamist edasi. "See oleks kindlasti kehv lahendus," möönis Sõerd.

Sõerd möönis, et riigi reservide kasutamine on ilmselt juba paratamatus ja osa kassareservist kulub juba tänavu defitsiidi katteks. "Minul küll ei ole kindlust, et praegune valitsus suudab järgmise aasta eelarve tasakaalus planeerida," tunnistas ta. Meie pluss on Sõerdi sõnul praegu see, et headel aegadel ei kulutatud ülelaekunud kulusid ära, vaid suurendati reserve. "Seetõttu ei ole me ka nii hullus olukorra kui Läti," tõi ta välja helgema poole.

Reservid on meie kogutud tagavara, mida praeguse maailma finantskriisi tingimustes võib riigil vaja minna ka teistel eesmärkidel. Kui aga riigile antakse mõistlikel tingimustel laenu, võib olla kindlate projektide kulude katmine laenuraha arvel oluliselt jätkusuutlikum lahendus reservide kulutamise asemel.

Siin saab küsimuseks olla näiteks konkreetsete investeeringute finantseerimine ja mõne suurema projekti tarbeks laenamine. Sel moel aitaks riik veelgi enam kaasa majanduse elavdamisele.

Praegu on meil Euroopa Liidu kõige väiksem võlg ning Maastrichti kriteeriumide täitmisel lisavõlakohustuste võtmine meid ei sega. Koos majandustsükli langusfaasiga on alanemas ka inflatsioon.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing