Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peame ülal liiga prisket riiki

    Eestis käib ringi üks tont. Ja see tont küsib: kui priske on priske riik?
    Meil on liiga palju riigipalgalisi ning nende palkade kasv ja muud kulud töökohtadele viivad tulevikus ka meie avaliku halduse kulud lakke.
    Ametnikud on meil targad, avaliku halduse teooria kursused kõigil läbi tehtud. Räägivad sulle kohe näiteks Wagneri seadusest, mis ütleb, et koos majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel. Enne Esimest maailmasõda moodustasid 14 OECD riigi valitsuskulud alla 10 protsendi SKTst, 1990. aastate keskel juba 50 protsenti.
    Aga mida teha Soome näitega? Kui riiki tabas "lama", siis vastati sellele ülepaisutatud riigiaparaadi kokkutõmbamisega. Kui 1988. aastal oli Soomes riigiametis 215 000 inimest, siis aastaks 2004 oli neid jäänud 124 000.
    Tõsi, väikeriikide haldus on kallim, seega teatud koefitsienti peame kindlasti arvesse võtma. Aga miks peaksime lähtuma riikliku halduse ebaõnnestunud näidetest teistes riikides?
    Viimasel kümnendil näitab riigipalgaliste arv Eestis ainult kasvutendentsi, praegu räägime juba numbrist 158 000. Seega me alles alustame kokkutõmbamisega.
    Vaadake Ernst & Youngi aruannet maavalitsuste kohta. Kas me tõesti oleme lapsed, et rahvusvaheline audit peab meile meelde tuletama, et "juhtimistasandite esinemine, kus töötab üks kuni kaks ametnikku, ei ole ressursi kasutamise seisukohast otstarbekas"?
    Sama lugu omavalitsustega. Meil on suurepäraseid näiteid omavalitsuste edukast liitumisest piirkonna loomuliku tõmbekeskuse ümber, ometi üleriigililiselt ei suuda keegi maksumaksjate huvide eest välja astuda, et "omas mahlas küpsevaid" elujõuetuid vallakesi tuleviku nimel liituma panna. Miks me ei kohta täna ajalehtedes edulugusid näiteks Türi või Rapla valla liitumisest? Ometi on need julgustavad näited ühinejatele.
    Või keda püütakse lollitada, luues ministeeriumides avalike suhete osakondi, kus töötab juba vaata et kümmekond inimest? Milliseid suhteid peab selline armee looma või kelle rünnakuid tagasi lööma? Küsimus pole vaid selles, et avalike teenuste ja teenistuse arengut tuleks suunata selliselt, et teenused oleksid kvaliteetsed ja kättesaadavad kõigile Eesti elanikele. See on loomulik. Ülimalt oluline on, et teenuste maht ja teenistujate arv vastab meie praegustele majanduslikele võimalustele.
    Maksumaksja rahakotiga võib ravida massiliselt ka kõige haruldasemaid geneetilisi haigusi. Elu näitab, et selline tervisehoiusüsteem lõpetab pankrotiga. Ühelt poolt tahame head igale konkreetsele inimesele, teisalt panevad meie võimalused sellele käe ette. Sageli tõusevad skandaalid: mis valikud, meil on ju seadused, mis seda ja toda avalikku teenust lubavad. Ja see ongi praegune probleem: antakse lubadusi, mida ei saa praeguse riigieelarve juures täita. Seega on vaja hoolikalt üle vaadata ka seadusandlus.
    Radikaalse haldusterritoriaalse reformikava 15+X autorina olen viimasel ajal kuluaarivestlustes pea kõikide erakondade esindajatega haldusreformi teemat käsitlenud. Valitseb arusaamine, et haldusreform tuleb viivitamatult lõpuni viia.
    Kui kõik on poolt, siis miks see poliitiline tahe nii nõrguke on? Kas ikka ja jälle on põhjuseks eelseisvad valimised? Aeg oleks kõigi arvestatavate poliitiliste jõudude vahel sõlmida pakt haldusterritoriaalse reformi lõpuleviimiseks pärast 2009. aasta valimisi, teadmisega, et ükski erakond sellest ainult endale boonuspunkte ei teeni ja võidab maksumaksja.
    Eesti tervikuna vajab riigivalitsemise kulude reformi. Uhkeldamine, et meie valitsussektori kulud, 33,7 protsenti SKTst, on ühed väiksemad Euroopas, on pikemas perspektiivis bluff.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.