Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

ÄP juhtkiri: euromiljardid koju, kas või laenuga

1706-aripaev 25. november 2008, 09:48

Rahandusminister Ivari Padar soovitas
hiljuti kaaluda riigi laenukoorma suurendamist. Äripäeva arvates võiksime
võtta laenu vaid ühel eesmärgil: omafinantseeringuosa katteks, et kasutada
täismahus ära Euroopa tõukefondide raha.

Padari väljaöeldu näitab, et me peame hakkama tegema valusaid valikuid, millest oleme kaua aega hoidunud. Veel aprillis ütles rahandusminister: "Eestit on jätkusuutliku arengu poolest Euroopa Liidus pidevalt esile tõstetud ning seda eelkõige väikese riigivõla ja tasakaalustatud eelarvepoliitika poolest. Eesti jaoks on oluline jätkata samal kursil." Niisiis, see rong on läinud.

Nüüd võiksime halbadest valikutest valida parimad. Tuleval aastal on Euroopa tõukefondidest tulemas 14 miljardit krooni (koos meie panusega). See raha on meile praegu hädavajalik, et majandust elavdada. Ärgem häbenegem tunnistada, et majanduskeskkond on kuudega pöördeliselt muutunud, halvemuse suunas. Olukord on üsna tõsine. Kuna praegu raha sisuliselt turule juurde ei voola, ei puudu palju, et ettevõtted hakkavad kokku kukkuma - tuleks pankrotilaine. Ja ometi on olemas euromiljardid, mille me oleme siiani suuresti maha visanud: tänavuseks eraldatud 2,8 miljardist kroonist kasutati vaid 270 miljonit. Oleks patt seda pillamist jätkata.

Kuna riigil on aga praegu raskusi omafinantseeringuks raha leidmisega, siis oleks selge sihtotstarbega võetud riiklik laen parim väljapääs. Seega pakume euro kõrvale ka teise riikliku eesmärgi: euroabi maksimaalne kasutamine.

Vajamineva bürokraatia tegemisele tuleks suunata praegu kõik jõud.

Laenu võtmine ei ole meile ka euro tuleku - meie tähtsaima poliitilise eesmärgi - seisukohalt kõige hullem valik, kui teeme seda mõistlikkuse piires. Euroga ühinemise aluseks olevad Maastrichti kriteeriumid seavad riigivõlale piirangud: see ei tohi ületada 60 protsenti SKPst.

Õnneks on Eesti ohtlikust tsoonist kaugel. Eesti laenukoormus on praegu Euroopa Liidu madalaim ehk 3,4 protsenti SKPst. (Vahemärkusena, kui läheme riigieelarvega defitsiiti, mille võimalikkusest Padar samuti rääkis, siis sellega peame olema ettevaatlikumad.)

Laenuvõtmise vastu räägib see, et kui kord juba minnakse libedale teele, siis võib asi märkamatult kontrolli alt väljuda. Ka Äripäev näeks parema meelega, et me ei hakka oma tugevat laenupositsiooni maha mängima. Kuid praegu ei saa me lubada miljardite ohverdamist.

Eesti Päevaleht arvutas välja, et 28 protsenti euroraha läheb ametnikele ja ministeeriumidele - ehk ligi kolmandik toetusest kukub toetuse jagamisele. See tasakaal peab muutuma, muidu loobime laenu tuulde.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2008, 09:48
Otsi:

Ava täpsem otsing