Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Paljud lapsed jäävad 2009 sündimata, raha pole

25. november 2008, 10:05

Lastetuse raviraha kuivab tuleval aastal
kokku ja viljatust ravivad arstid peavad 2009. aastal läbi ajama mitu korda
väiksema summaga, kirjutab Äripäeva sõsarleht Meditsiiniuudised.

Raha kahanemine kümne miljoni krooni võrra tähendab nii protseduuride kui ka kehaväliselt viljastatud laste arvu vähenemist. See tõmbab kriipsu peale ka kliinikute arengule ja lükkab tagasikäigule ilmselt täituva eesmärgi ilmale aidata 500 kehaväliselt viljastatud last aastas.

Lisaks erahaiglatele Elite ja Nova Vita on viljatusravikeskused Ida-Tallinna keskhaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis.

Keskuste juhid kinnitavad, et viljatusprobleemiga patsiente on ühiskonnas alati ja neid on aidatud enne riiklikku dotatsiooni ja aidatakse ka pärast selle lõppemist. Võimalik on siiski mõningane protseduuride arvu vähenemine ja ravijärjekorra pikenemine.

Kui teistes valdkondades vähendatakse majanduskriisi tingimustest riigi toetust 10%, siis viljatusravis väheneb rahastatus ligi kümme korda. See mõjutab otseselt ka erakliinikute kasumlikkust.

Nova Vita ja Elite tegevus on toonud omanikele korraliku kasumi. Nova Vita kahe viimase aasta kasum on kokku 7,5 mln krooni ja Elitel ligi 14 mln krooni. Viimasest võttis omanik Andrei Sõritsa eelmise aasta eest dividende 2,37 mln krooni.

Nova Vita kliiniku juhatuse esimees Andres Salumets ütleb, et kui kümme miljonit krooni tõesti jõusse jääb, oleks sel haigla jaoks kindlasti suur mõju. "Oma tegevust me seetõttu muidugi ei lõpeta," kommenteeris ta.

Koos ravimitega maksab üks viljatusraviprotseduur keskmiselt 35 000 krooni, mis tähendab, et kümnest miljonist kroonist jagub vähem kui 300 patsiendi lastetuse raviks. "Eesti neljast viljatusravi kliinikust ei tee ükski vähem kui 400 tsüklit aastas. Seega oleks muutus tõepoolest väga suur," kinnitas Salumets.

Juba praegu ületab nõudlus kohati pakkumise. "Eesti patsientide arv on küll veidi langenud, umbes 10–15%," nentis Sõritsa. Ta lisas, et samas on suurenenud välismaiste patsientide hulk.

Nova Vita kliinikus on järjekord kolme-nelja kuu pikkune. See, et lastetusravikliinikud rohkem protseduure ei tee, jääb kinni investeeringute ja personali väljaõppe taha. "Kui ühel aastal toetatakse meid saja miljoniga ja teisel kümne miljoniga, on haiglal väga raske teha pikemaid perspektiive ja laiendada oma tegevust,” sõnas Andres Salumets.

Nova Vitas on praegu kaks viljatusravi arsti. Peetakse läbirääkimisi suuremate pindade rentimiseks. "Kui me teaksime, et järgnevatel aastatel on garanteeritud teatud eelarve, siis oleksid ilmselt kõik kliinikud nõus rohkem investeerima oma tegevusse ja laienema nii, et me saaksime hetkel olemasolevad järjekorrad ära likvideerida," lisas ta.

Eesti demograafiline olukord kõigub Salumetsa sõnul pidevalt ühe protsendiga miinuses. Mullu sündinud lastest oli 3% kehaväliselt viljastatud lapsi. Põhjamaades on see protsent palju suurem.

Lastetuse raviraha on jäänud riigi solgutada

Lastetuse ravi rahastamise üle otsustavad poliitikud, mitte meditsiinispetsialistid. Kuni 2007. aastani rahastati viljatusravi Eestis haigekassa eelarvest. Seadust muudeti ning nüüd kompenseeritakse kõik viljatusravi protseduurid riigieelarvest.

Majanduskasvu tingimustes tõsteti kehavälise viljastamise rahastamine riigi eelarvesse ja kaotati seni kehtinud piirangud.

Andrei Sõritsa sõnul on säästueelarve tõttu haigekassa Pärnu osakonna direktori Kaljo Poldovi kirja kohaselt plaanis alates 2009 aastast viia kehaväliselt viljastamine taas haigekassa eelarvesse.

"Uuesti hakkavad kehtima kolme katse piirang ja 30% patsiendi omaosalus," ütles Sõritsa. Samuti on piiratud protseduuride arv aastas.

"Lastetus ei ole eluohtlik situatsioon ja Eesti lapsi tegelikult maailmale vaja ei ole," märkis haiglajuht. Ta lisas, et kuna Ameerikat meile appi pole oodata – neil on vaja Aafrikat ja Aasiat, kus iga päev surevad lapsed nälga –, siis jääb selle otsustamine, kas majanduskriisi tingimustes on Eesti meditsiinis tähtsam laste saamine, vanurite hooldus või hambaravi ikkagi parlamendi otsustada.

Tartu ülikooli kliinikumi ja Ida-Tallinna keskhaigla viljatusravikeskuste juhid suhtuvad olukorda mõnevõrra leplikumalt.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku juhataja Lee Tammemäe sõnul ei vähene kindlasti külmutatud embrüote siirdamine, mis on poole odavam kui kogu kehavälise viljastamise tsükkel. Samuti annab see kokkuhoidu ravimite osas. Viljatusprobleemiga patsiente aidatakse Tammemäe kinnitusel sõltumata riikliku dotatsiooni olemasolust.

Kuna sünnitamist lükatakse aina hilisemasse ikka, kasvab viljatusprobleemidega naiste arv. "Dotatsiooni vähenedes suureneb ilmselt inimese omaosalus ja haigekassa-poolne osa alla 40aastastel ravikindlustatutel," arvas Tammemäe.

Tartu ülikooli naistekliinikus on hetkeseisuga kaks viljakusravi arsti ja sellega tullakse kliiniku juhi, naistearst Aivar Ehrenbergi sõnul toime. "Selge on see, et alarahastamise tõttu kliinik seisma ei jää. Lastetuse ravi moodustab meie tegevusest ainult murdosa. Elame ikka edasi ja seame oma tegevuse reaalsusega vastavusse," kommenteeris Ehrenberg.

Reaalsus muutub selles valdkonnas kiirelt

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel tuli riigikogu sotsiaalkomisjon viimasel nädalal välja ettepanekuga, et viljatusravi valdkonda rahastatakse edaspidi kahasse haigekassa ja riigieelarvega.

Hetkel on lahtised nii kolmandat lugemist ootav riigieelarve kui haigekassa eelarve. Sotsiaalkomisjoni ettepanek läks riigikogu suurde saali kinnitamiseks ja sellega seonduvat arutatakse riigieelarve järgmisel lugemisel.

Kuigi 2008. aastal oli viljatusravi riigipoolseks toetuseks ette nähtud sada miljonit krooni ja see summa oli ka praeguse valitsuse koalitsioonileppes, jäi sellest lisaeelarvega alles poole vähem.

Õgvendatud toetusrahast on novembri alguseks kasutamata ligi 25 miljonit krooni. 2009. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmine kavandatakse 10. detsembri kolmandale lugemisele riigikogus. Siis selgub, kas ja kui palju rahast uude eelarvesse üle kantakse ja kasutada antakse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. December 2008, 15:57
Otsi:

Ava täpsem otsing