Raha haihtub koos kaubaalustega

25. november 2008, 07:39

Kaubaaluste ringlussüsteemi puudumise tõttu
kaotavad laopidajad alustega igal aastal miljoneid kroone.

Hinnanguliselt on Eestis ringluses 2,5 miljonit alust. Ühe aluse hind küünib 120 kroonini. Seega on alustes raha 300 miljonit krooni.

Tihti jäävad aga alused koos kaubaga poodidesse sealt uut alust või raha vastu saamata. AS VIA 3L juhataja Elmer Maas ütleb, et probleem on selles, et jaekaubandus on organiseerimata.

Kui suurte jaekettidega süsteem toimib, siis näiteks maakauplustel ei ole tihti midagi vastu tagasi anda. Raha aluse eest samuti küsida ei saa. "Ta ütleb, et ta ei taha seda alust, kuna ostis ainult kauba," selgitas Maas. Kaupa aluselt põrandale lappama hakata on kulukas. Organiseerimata jaekaubanduse osa moodustab VIA 3Li kaubast 30 protsenti.

Kui VIA 3Lil on aastas kasutusel 150 000 kaubaalust, siis neist 45 000 kipub jääma kaupluste kätte. Maas ei usu, et aluste ringluses muutuks midagi riikliku regulatsioonita. "Tekkima peab riiklik sundus tegeleda aluste ringlusega," arvas ta.

ELEA peasekretär Katrin Raie on aga selle vastu, et riik hakkaks kaubaaluste ringluse korraldamisega tegelema. "Ei taha, et ministeerium kulutaks maksumaksja raha, et mingeid reegleid kehtestada," ütles Raie.

Pigem tuleks koostööd teha teiste ettevõtlusorganisatsioonidega, näiteks kaubandus-tööstuskojaga, leiab Raie. Kaupmehele on parem, kui ta ei pea iga kaubasaatjaga eraldi kokku leppima, mis alustest saab, vaid on olemas kindel kaubaaluste tagasikorje süsteem.

"Lõpuks võime ju küsida, kas on mõistlik korralik euroalus koju viia ja lihtsalt ära kütta," arutles Raie.

Kuigi asjaosalised on juba aastaid kaubaaluste ringluse süsteemi vajalikkusest rääkinud, ei ole seda siiani. Raie hinnangul on selleks vaja kõigi ühist kokkulepet, et sundida jaekaupmehi süsteemi aktsepteerima.

ELEA kutsus kokku laopidajate ümarlaua, kus moodustati taararingluse töörühm. Töörühma juht Baldis Estonia juhatuse liige Janek Saareoks tunnistab, et sageli võib eriti toidukaupade puhul üllatada, et autotäis taarat on sama kallis kui autotäis kaupa.

Samas ei julge ta kinnitada, et töörühma tegevuse tulemusena tekib Eestis kohe mingi teenus, mis hakkab kauplustelt taarat tagasi korjama. Esmane eesmärk on ikkagi luua taarale ühtsed, üle-eestilised standardid.

"Tootjate ja maaletoojate poolt pekstakse praegu turule igasugust taarat. Me tahame, et see oleks kindla kvaliteediga," ütles Saareoks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2008, 07:39
Otsi:

Ava täpsem otsing