Veeprojektide maht suurenes ligi 5 mld kroonini

25. november 2008, 14:31

Kiirendamaks eurorahastatavate
veeprojektide teostamist suurendas keskkonnaminister veemajanduse
infrastruktuuri rekonstrueerimise ja laiendamise programmi 4,9 miljardi
kroonini.

Tänavu 5. augustil oli veemajanduse infrastruktuuri arendamise projektide rahastamistaotluste esimese taotlusvooru tähtaeg. Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) laekus 35 taotlust kogumaksumusega ligi 6,7 miljardit krooni. Sellest viie miljardi ulatuses taotleti toetust ELi Ühtekuuluvusfondist, seejuures olid nii omavalitsused kui ka ettevõtjad nõus ise panustama 1,7 mld kr.

Esialgselt oli aga keskkonnaminister kinnitanud esimese taotlusvooru rahaliseks mahuks 2,5 mld kr.

Keskkonnaministri ja KIKi nõukogu esimehe Jaanus Tamkivi sõnul jõuti veeprojektide taotluste hindamise ja taotlejatega läbirääkimiste käigus seisukohale, et projektitaotluste toetamist võiks suurendada 4,9 miljardi kroonini. Taotlusvooru kogumaksumus koos omafinantseerimisega küündib siis ligi 6,6 miljardi kroonini.

"Meie eesmärk on võimalikult paljude heade ja nõuetele vastavate projektide kiire rahastamine, et nendega saaks tööd alustada ja olulised veevarustuse- ning kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja arendustööd käima lükata," ütles Tamkivi.

Vähetähtis pole praeguses majanduslikus olukorras seegi, et suurte projektide elluviimine annab ettevõtetele ja inimestele tööd, lisas minister.

Esimesse vooru laekusid rahastamistaotlused Narva ja Kohtla-Järve veepuhastusjaamade ja torustike rekonstrueerimiseks. Mitmed taotlused on seotud Tallinna naabervaldade ja linnade (Maardu, Jõelähtme, Rae, Kiili, Saue, Saku ja Harku) veemajandusprobleemide lahendamisega.

Veehaardeid, veetorustikke, kanalisatsioonisüsteeme ja reoveepuhasteid on kavas rekonstrueerida ka Rakveres, Pärnus Valgas, Keilas, Põltsamaal, Jõgeval ning Türil ja Tapal. Hulgaliselt töid on kavandatud väikesemate asulate, nagu näiteks Vändra, Tamsalu, Väike-Maarja, Kadrina, Otepää joogivee kvaliteedi tagamiseks ning reovee puhastamiseks. Ka on uute reoveepuhastite rajamine kavandatud veel Haljalasse, Kehrasse ja Tõrvasse.

Suuremate probleemidena tõstis keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Kristo Kärmas esile projektitaotluste juurde kuuluvad finantsanalüüsid, millest tihti ei selgunud, kuidas tagatakse projektide jätkusuutlikkus.

"Rajatav infrastruktuur peab kestma 30 aastat ja kauem, mis tähendab selle heaperemehelikku haldamist ja selleks vajaliku raha laekumist. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline välja arvestada selline veeteenuse hind, mis katab vee-ettevõtja tootmiskulud ning infrastruktuuri ülalpidamis- ja haldamiskulud," ütles Kärmas.

Projektide rahastamistaotluste hindamise lõpetab KIK 2009. aasta alguses ja rahastamisotsusteni jõutakse jaanuari lõpus. Kokku on veeinfrastruktuuri arendamiseks kasutada Ühtekuuluvusfondi raha 6,4 mld kr ulatuses.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. February 2009, 11:47
Otsi:

Ava täpsem otsing