Kindlustusseltsid hindavad transpordiliikide riski erinevalt

Artikkel

- Uudised
- Jaana Pikalev
- 25. november 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindlustusseltsid hindavad transpordiliikide riski erinevalt
Küll aga erineb kindlustusseltside kaupa see, kui kõrgelt nad hindavad erinevate transpordiliikide riski.
Mille poolest on meretranspordi kindlustus teistest transpordikindlustustest erinev?
Kindlustusleping tavaliselt ei erinegi muu poolest kui see kirje poliisil, mis nimetab, millist transpordiliiki kasutatakse.
Kindlustustingimused ja -kaitse on tavaliselt samad kõigi transpordiliikide korral. Aga enne kindlustuspakkumise esitamist teostab iga kindlustusselts riski hindamise. Riski hindamisel võib transpordivahendil olla määrav tähtsus. Siinkohal tulevadki mängu seltside erinevused.
Kui kindlustusavaldusel on transpordivahendiks liinilaev, siis pole kindlustusel maanteetranspordiga suurt vahet. Aga kui tegemist on tramplaeva ehk konkreetsele lastile tellitud laevaga, siis sõltub konkreetsest laevast, kas IF Eesti Kindlustus pakub sellele lastile veosekindlustust ja mis see maksab.
Kuni laev vastab Institute Classification Clause (ICC) tingimustele, ei mõjuta laev kindlustuslepingut. Institute Classification Clause on rahvusvaheline standard, mis seab tingimused laeva klassiühingule, tüübile ja vanusele. Seepärast ongi tavaliselt seltside poliisidel ja tingimustes eritingimuseks ICC.
Probleem on siis, kui laev ei vasta ICC tingimustele ja kindlustuse müüja ei selgita ka kliendile, mis see ICC on. Seda Eestis kahjuks juhtub. IFis oleme sisemiselt selle riski minimeerinud.
Milliseid tarneklausleid põhiliselt kasutatakse meretranspordis, kuidas need jagavad vastutuse?
Meretranspordis saab kasutada kõiki tarneklausleid peale DAFi, kus tarne toimub piiril. Sagedamini olen kokku puutunud järgmiste tarneklauslitega: EXW - kogu risk on ostjal, FOB - risk siirdub ostjale, kui müüja annab veose lastimissadamas vedajale-laevale üle,
CIF - riski ülemineku koht on sama, aga tingimuseks on müüja sõlmitud ja makstud veo- ja veosekindlustusleping, DDU - risk on müüjal kuni kauba sihtkohani.
Räägitakse, et kauba kindlustamine ei ole kallis. Kui palju maksab näiteks konteineri kindlustamine ja millest hind sõltub?
Toon siinkohal näite konteineritäie kauba ühekordse veo kohta.
Oletame, et vorstitootja kindlustab ühe konteineritäie vorsti, mida veetakse Eestist Hispaaniasse. Vorst on tootjapakendis, koguväärtus 1 000 000 krooni. Omavastutus on 5000 krooni, kindlustuskaitse Institute Cargo Clauses (A). Kindlustusmakse tuleb sel juhul 2136 krooni.
Millised on tavapärased kahjud meretranspordil?
Tavaline meretranspordil tekkida võiv kahju on märgumine või tormi põhjustatud rappumisest tekkinud kahjustused.
Muuseas, soolane merevesi kahjustab mõnd kaupa oluliselt rohkem kui mage vesi. Üldavariiga on tulnud tegelda vaid paar korda.
Hetkel kuum