Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maakond mahub staadionile

Kadri Paas 26. november 2008, 00:00

Eestis on normiks saanud, et vahetult enne valimisi lasevad erakonnad, kes enda tulevikku eredana terendamas ei näe, mõistlikud mõtted populistlike karjatuste saatel auklikuks. Nii on läinud ka haldusterritoriaalse reformiga.

Miks? Sest eesmärk pühitseb abinõu. Parteilastel on ju vaja iga hinna eest omavalitsuste, eriti nende väiksemate ja väetimate, juhtide sümpaatiat võita.

Eesti pindala on 45 226 ruutkilomeetrit, mis jaguneb 15 maakonnaks, 33 linnaks ja 194 vallaks. Neist tervelt 35 omavalitsuses elab alla 1000 elaniku - 49 kuni 1500, ja 68 vallas kuni 3000 inimest. Kõige rohkem valdu - 19 - asub Tartumaal ja Pärnumaal.

Et aru saada, kui pisikestest omavalitsustest räägime, siis näiteks Pärnumaa kahe linna ja 19 valla elanikud mahuksid ära Londonis mullu avatud uuele Wembley staadionile.

Peaaegu sama suur (45 348 ruutkilomeetrit) on Prantsusmaa lõunaosas asuv Midi-Pyrénées. See piirkond, keskusega Toulouse`is, jaguneb kaheksaks departemanguks. Selles elab 2,7 miljonit inimest ehk keskmiselt 342 000 inimest ühe departemangu kohta.

Äripäev käis Tartu lähistel Võnnu vallas, sest 1138 elanikuga omavalitsuse üks suuremaid tööandjaid koondas 11 inimest. Seda on palju valla jaoks, kus aasta alguse seisuga tööealisi inimesi kokku vaid 711. Võnnu valla aastaeelarve on 19,8 miljonit krooni. Aastast aastasse on seegi pisku miinusega.

Investeerida ei saa, ehitada ei saa, asulas pole korralikku tänavavalgustust, ühistranspordiga on kehvasti, pole suurema tööstusettevõtte jaoks sobiva tugevusega elektrivoolugi. Mida on vald teinud, et kohapeal ettevõtlust soodustada? Vald püüdvat olemasolevaid firmasid võimalikult vähe segada. Küsisime, kas vallajuht üldse teab, mitu ettevõtet vallas tegutseb. Vastuseks kõlas: "Ei tea!"

Äripäev tundis huvi, miks ei liitu Võnnu vald mõne naabriga, samasuguse 1000-pealise pisiomavalitsusega. Vallavanem: "Mis sellest paremaks muutuks!?" Ikka jõudsid vastused kafkalikult välja abstraktse riigini, kes on hädades süüdi.

Omavalitsuse suurus võiks ka Maarjamaal, arvestades meie väiksust, alata 10 000-15 000 elanikust, lisaks kuni viis suuremat linna. Valitsemiskulud väheneksid, haldussuutlikkus tõuseks (riigikontroll heidab paar-kolm korda aastas väiksematele omavalitsustele ette nende käpardlikkust seaduste rakendamisel), omavalitsus suudaks elanikele rohkem ja parema kvaliteediga teenuseid pakkuda.

Enam suudetaks investeerida ja euroraha taotlemiseks vajalik omafinantseeringu osa kokku saada. Samuti aktsepteeriksid koostööpartnerid suuremat omavalitsust kõvema löögirusikana.

Ka regionaalminister Siim-Valmar Kiisler on kinnitanud, et uued töökohad tekivad ikka pigem tugevatesse omavalitsustesse.

Samal ajal on selge, et ükski pisikese valla juht ei taha ametist loobuda. Kellel seda jama vaesel ajal veel vaja. Enda bojaarkonnas oled hoolimata kohalikele elanikele pakutavate teenuste olematusest ikka popp poiss. Räägid enne valimisi ümmargust juttu, silitad lastel päid, naeratad kohalikele lasteaednikele ja koolmeistritele ning nood valivadki su muutuste kartuses jälle tagasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:50
Otsi:

Ava täpsem otsing