Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Moodne Magnum kasutab tipptaset

Tanel Raig 26. november 2008, 00:00

Nädal enne Magnumi uue lao valimist logistikateoks õnnestus Tallinna külje all Laagris asuvat ladu vaatamas käia ASi Rautakesko logistikajuhil Indrek Reismannil. "Magnumi uus ladu on väga muljetavaldav - tõenäoliselt Euroopas ja kogu maailmas omasuguste seas tipp," kostis Reismann pärast külastust.

Magnumile laolahenduse tarninud Knapp Logistik Automation Gmbh Ida-Euroopa ja Venemaa piirkonna müügijuht Sven Waldhaus kinnitab: see on moodsaim ladu Ida-Euroopas ja Venemaal. Lähima samaväärse lao võib leida alles Kreekast Thessalon?kist.

Magnum Logisticsi juhatuse liige Lauri Varandi räägib, et mõte uus ladu rajada tuli ettevõttes 2004. aasta lõpus. Endine töötamine kolmes erinevas laos oli hakanud äritegevust piirama. Varandi kinnitusel ei saanud ettevõte enam suuri pakkumisi teha, sest kui need pakkumised oleks võidetud, ei oleks saadud neid täita.

2005. aasta jaanuaris koguti andmed kaupade, nende liikumise, kaupade kaalude ja mõõtude kohta, klientide ja marsruutide kohta jne ning hakati maailmast otsima, milliseid lahendusi pakutakse. Majale esialgu ei mõeldud. Otsustati kõigepealt valmis teha tehnoloogiline lahendus ja alles siis minna arhitekti juurde, et maja ehitama hakata.

Tehnoloogilise lahenduse jaoks laekus kolm pakkumist: Schäfer, Algol ja Knapp Logistik Automation. Varandit küll pakkumiste sõelumise ajal veel firmas tööl ei olnud, kuid ta teab, et Algol jäi kohe kõrvale. "Nad ei olnud valmis ideed arendama," selgitab Varandi.

Schäferi ja Knappi pakkumisega aga mindi lõpuni välja. Need olid nii tehniliselt kui ka hinnalt võrdväärsed. Lõpuks sai otsustavaks Knappi paremad referentsid. Neil oli ette näidata rohkelt sisustatud ladusid meditsiinivaldkonnas. Sven Waldhausi andmetel on Knappi siselogistikasüsteemide seas farmaatsiaettevõtete osakaal 60%, mis tähendab, et neid on maailmas paigaldatud üle 1000.

Teiseks kaalukeeleks Knappi valimisel sai ka nende paindlikkus. Knapp oli valmis muutma seni pakutud lahendusi ja arvestama Magnumi ettepanekutega. Selle abil muudetigi kogu lahendus unikaalseks.

Varandi selgitab, et Knapp pakkus algselt välja lahenduse, kus sisuliselt oleks ladustamine toimunud lao ühes nurgas ja komplekteerimine teises nurgas. Kaup aga oleks mõlema toimingu juures paigutatud eri suurusega kastidesse. See tähendas, et kaupa ühelt protsessilt teisele toimetades oleks pidanud selle vahepeal teise suurusega kasti ümber paigutama ja siis uuesti liinile tõstma. Magnum aga pakkus välja kasutada mõlemas protsessis ühesuguse suurusega kaste, mis võimaldas kahe etapi vahele panna tööle ka konveieri. Ühtlasi jäi sellega ära inimese kätetöö, mis oleks pidanud kauba uue suurusega kasti tõstma ja kasti uuesti liinile tõstma. Varandi imestab ka ise, miks Knappi inimesed ise selle väljast lihtsana paistva lahenduse peale ei olnud tulnud. Waldhaus aga kinnitab, et lahendus on tõesti hea ja muidugi pakuvad nad seda müügiks ka teistele. Näiteks on lähiajal sarnane lahendus käivitumas ühes Venemaa firmas.

Varandi viib ringkäigule uude logistikakeskusesse. Vastuvõtus midagi ennekuulmatut veel ei toimu. Siin laaditakse kaup autodelt maha ja tehakse kaubale esmane kontroll. Siin toimub ka esmane jaotus - jahekaup läheb jahekambrisse, narkokaup narkolattu, psühhotroopsed ained eraldi, suured kaubad aluste lattu, väiksemad kaubad lähevad automaati. Automaati saatmise aluseks on kauba kaal ja mõõt.

Sorteerimises on kuus inimest, kes vabastavad kauba transpordipakendist ja ladustavad automaadi kastidesse. Kasti serval olevasse ribakoodi läheb info kauba kohta (näiteks säilivusaeg jm).

Vastuvõtt ei ole koht, kus Magnum uue laosüsteemi kasutuselevõtuga hoidis kokku väljakuulutatud 20% laopersonali. Vastupidi, siin on isegi mõni inimene varasemast rohkem tööl. Kokkuhoidu lubab Varandi kaupade komplekteerimisetapil. Sorteerimisest läheb automaadikastidesse ladustatud kaup konveieriga teele riiulite poole.

Magnumi laos on kaks 54 meetri pikkust maast laeni ulatuvat riiulite kompleksi. Mõlemasse kompleksi mahub 10 000 kasti ehk kokku 20 000. Riiulitele lähenedes on tunne, nagu oleks sattunud Tallinna esimese metroo lähedusse. Riiulite vahelt kostev mühin jätab mulje, nagu kiirendaksid ja pidurdaksid seal metroorongid.

Nimelt on mõlemad riiulite kompleksid jagatud omakorda kaheks pooleks ja nende vahel kihutavad edasi-tagasi kraanad. Kraana võtab konveierilt sorteerimisest saabuva kasti ja paigutab selle lähimale tühjale kohale. Eesmärk on teenindada sorteerimisest tulevat kaupa võimalikult kiiresti.

Varandi ütleb, et ei tea, kui kiiresti need riiulite vahel kihutavad kraanad liiguvad. "Kunagi seda meile öeldi, aga ju see ei olnud oluline info," leiab Varandi. Küll aga teab ta, et üks kraana teeb 150 liigutust tunnis.

Päeval kiire teeninduse käigus paigutatud kastid aga ei asu kindlasti riiulites kõige optimaalsemalt. Näiteks on riiulis kaks kasti üksteise taga, seega ei saa tagumist kasti kätte esimest kasti välja võtmata, mistõttu on vajalik, et üksteise taga oleksid kastid sama kaubaga ja soovitatavalt varasema säilivusaja lõpuga kaup eespool.

Seega tegeleb arvuti kauba paigutamise optimeerimisega. Ja öösel, kui inimesed on laost lahkunud, käib elu seal tegelikult edasi. Tehisintellekt annab kraanadele juhiseid kastide ümberpaigutamiseks ja kraanad sõidavad riiulite vahel ringi ning tõstavad päeval kiiruga ladustatud kaste ümber, et need oleks vastavalt kauba hulgale ja oodatavatele tellimustele jm näitajatele riiulis kõige optimaalsemas asukohas.

Öösiti toimub ka komplekteerimisliinide tühjade kohtade täiendamine. Igaks juhuks on ka päeval ette nähtud aeg, kus tehakse komplekteerimisliinile kiirteenindust, kui mingit kaupa, mis on komplekteerimisliinilt otsa lõppenud, läheb vaja juba päeval.

Kaupade komplekteerimine apteekide jaoks toimub noppejaamades ja neid on erinevaid. Kõige kiiremate kaupade jaoks on riiulikomplekside ümber konveier, mis toob kasti komplekteerija ette, kes võtab enda eest riiulist automaadi poolt öösel toodud kaubakastidest vajaliku kauba komplekteerimiskasti.

Aeglasemate kaupade jaoks on ladustamisriiulite komplekside vahel tavariiulite rivi. Sealt käivad komplekteerijad käsitsi kaupu toomas. Igal komplekteerijal on käe peal skanner, kust ta nagu käekellalt vaatab oma järgmist tööülesannet, st kaupa, mida ta peab komplekteerimiskasti tooma. Seejärel haarab ta korvi ning tõttab kaubariiulite vahele nagu suures supermarketis. Haarates automaadikastist kauba, võtab komplekteerija skanneriga ribakoodilt kaasa ka info kauba kohta. Seejärel võtab ta skannerilt järgmise tööülesande.

Ka siin on arvuti optimeerinud komplekteerijate liikumist, et ei peaks mitu korda järjest minema riiulite rivi lõppu kauba järele, vaid saaks ühe käiguga võimalikult palju kaupu kaasa korjata. Siin on Varandi sõnul tulevikus ka laienemisvõimalus, et ka nende riiulite vahele konveier paigutada.

Tõeline efektiivsuse masin on aga kõrvalolev ladustamissüsteem. Selle, eraldiseisva riiulitekompleksi juures on kaks komplekteerimistöökohta. Inimene ei pea nendel töökohtadel üldse liikuma. Tema ette tuuakse komplekteerimiskast ja riiulitest vajalik kaup kastidega. Komplekteerija ülesanne on vaid kaup ühest kastist teise tõsta ja vajalik info skaneerida. "See on nii lihtne ja kiire. Midagi õppima ei pea. Isegi mina oskaks seda teha," ütleb Varandi.

Selline töökoht võimaldab komplekteerida 600 rida tunnis. Eelmises laos oli ühe inimese jõudlus 800 rida päevas. Küsimusele, miks kogu ladu ei ole sellisele süsteemile üles ehitatud, vastab Varandi, et see ei ole odav lahendus.

Edasi liiguvad komplekteerimiskastid väljastusala poole. Eelnevalt lisatakse kasti veel paberarve, kast kaanetatakse ja rihmatatakse. Kõik toimub automaatselt, inimese sekkumiseta. Lisaks vaatab automaat, ega kast liiga tühi ole. Õhku pole mõtet vedada ja liiga tühjade kastide sisu pakitakse teise taarasse ümber.

Kogu see Ida- ja Kesk-Euroopa logistiline uhkus läks Magnumile maksma 200 miljonit krooni. Tasuvusajaks loodetakse kaheksa aasta.

Kõige rohkem imponeeris kasutusele võetud tehnoloogia.

Meie eelmise aasta logistikateo vääriline projekt - valmistoodangu transpordi automatiseerimine - on end õigustanud 100%. Efektiivsuse kasv kaupade transportimisel tehasest logistikakeskusesse on olnud märkimisväärne võrreldes 2007 aastaga. Väikeseid tagasilööke on olnud vaid aluste markeeringute püsimisega ja seda põhjusel, et hoiame kaubaaluseid valdavalt välisterritooriumil.

Meie projekt iseenesest edasiarendusi ei nõua. Samas on see eelduseks teiste siselogistika arenduste juurutamisel. Esimene neist peaks valmima järgmise aasta esimese kvartali lõpuks. Tegemist on varudejuhtimise programmi juurutamisega logistikas.

Magnumi logistikakeskuses jäi silma lihtsasti ellu viidav lahendus: paberivaba ladu. Selleks kasutati eri viisil vöötkoodi võimalusi.

Jäi silma ka väga praktiline töövahend - käed-vaba-käsiskanner. Kasutame käsiskannereid ka ise, kuid töötaja seisukohalt mitte nii mugavaid. Kindlasti soetaks uute skanneritena käed-vabad-käsiskannerid.

Magnumi logistikakeskuse juures väärib esiletõstmist kogu laoprotsessi läbimõeldus. Töö on väga automatiseeritud - sh suurel määral teostavad kogu töötsükli töö robotid. Teisalt on ladu kompaktne - oskuslikult on pinda ära kasutatud kõrguses. Just kõrgustes on välistatud inimtöö, mis oleks väga kohmakas. Efektiivne oli laoaadresside täitmine öösel robotite abil.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:52
Otsi:

Ava täpsem otsing