Universumi äärealadel polegi vesinikku

26. november 2008, 18:43

Vesinik on universumi peamine ehituskivi,
millest koosneb suurem osa tähtede massist. Austraalia astronoomide läbiviidud
uurimuse tulemustest selgub aga, et kaugel Universumi äärealadel võib see
element hoopis puududa.

Ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society ilmunud uurimuse tarbeks vaatasid teadlased New South Walesi ülikooli astronoom Steve Currani juhtimisel galaktikaid, mis asuvad meist 11,5 miljardi valgusaasta kaugusel.

See tähendab seda, et meieni jõudnud pilt on 11,5 miljardi aasta kaugusest ajast ehk üsna Universumi algusaegadest, kirjutas ABC Science.

„Kuna me vaatame ajas tagasi, siis võiks eeldada, et leiame tavapärasest veelgi enam vesinikku, sest moodustuvad tähed pole seda jõudnud veel ära tarvitada,“ ütles Curran.

Teadlased vaatlesid kümmet galaktikat Indias asuva meeterlaine raadioteleskoobiga, mis koosneb kolmekümnest 45-meetrise läbimõõduga paraboolist. Vesinikust ei leitud jälgegi.

Et nähtut kuidagi selgitada, vaatles Curran galaktikaid ka optilise teleskoobiga ultravioletses spektriosas ning leidis, et heleduselt võrduvad nad umbes triljoni päikese heledusega. Currani sõnul on galaktikad koduks kvasaridele, mille tuumades asuvad kuni miljardi Päikese massiga mustad augud.

Kvasar on väga võimas ja kauge galaktika tuumapiirkond, mis on intensiivse elektromagnetilise kiirguse allikaks. Nad on olemuselt pigem tähele sarnanevad punkt-valgusallikad kui ruumis laiali valgunud galaktikad. Kvasaride tuumades asuvad väga massiivsed mustad augud.

Curran selgitab vesiniku puudumist musta augu mõjuga. Ligilähedaselt valguse kiiruseni kiirendatud aine on hõõrdumise tõttu ülekuumenenud ning kiirgab ultraviolettvalgust. Intensiivne kiirgus on Currani arvates põhjuseks, miks ühest prootonist ja ühest elektronist koosnev vesiniku aatom on tükkideks rebitud. Järgi jääb supp elektronidest ja prootonitest, mis liiguvad niivõrd kiirelt, et ei suuda üksteisega liituda ja vesiniku aatomit moodustada.

Sellisest materjalist ei ole tähti võimalik moodustada. Tähe tekkeks on vajalik, et temperatuur oleks vähem kui kümme kraadi üle absoluutse nulli (–273,15 °C), et ta saaks oma gravitatsiooni mõjul kokku koguneda. Kui sellises kogumis läheb tihedus piisavalt suureks, siis võivad peagi käivituda ka termotuumareaktsioonid ning sünnib uus täht.

Siiski ei tähenda avastus, et vesinikku seal ei olegi. „Ei saa öelda, et seda, mida me ei näe, pole olemas,“ ütles Curran. „Neis kaugustes võib olla palju galaktikaid, kus ultraviolettkiirgus ei ole niivõrd intensiivne, nii et vesinik saab eksisteerida ja tähti moodustada,“ ütles ta.

Paraku pole nad niivõrd eredad ja jäävad seetõttu praeguste optiliste teleskoopide lahutusvõimest allapoole. Uueks lootuseks astronoomidele on Square Ailometre Array – umbes ruutkilomeetrise kogumispinnaga raadioteleskoop, mis ehitatakse Austraaliasse või Lõuna-Aafrikasse. Selle teleskoobi abil on vesiniku puudumise küsimust kindlasti võimalik edasi uurida. Teleskoobi ehitamisega plaanitakse alustada 2012. aastal. Käiku läheb see kõige varem aastal 2016. Kogu projekti maksumuseks on 1,5 miljardit eurot. Teleskoobi lahutusvõime peaks käesoleva uurimuse aluseks olnud India teleskoobi oma ületama vähemalt 400-kordselt.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 16:04
Otsi:

Ava täpsem otsing