Pankrotiavaldus enne, siis kinnisvara müüki

Anne Oja 27. november 2008, 00:00

Ettevõtete kinnisvara sundmüügid sagenevad, kuid ilmselt annavad vaid vähesed firmajuhid endale aru, et pärast vara sundmüüki tuleb neil deklareerida käibemaks ning tasuda see rahast, mida tegelikult pole ega ka tule.

"Turul on näha tendents, et äriühingud ei suuda oma kinnisvara realiseerida või realiseerivad seda kohtutäiturid. Äriühingud arenesid tõusu ajal kiiresti, unustades ära oma riskide hindamise ja pädeva õigusabi kasutamise," rääkis Põhja maksu- ja tollikeskuse sissenõudmise osakonna talitusejuhataja Tanel Ermel. "Ja kuna nad pole õiguslikele aspektidele piisavalt tähelepanu pööranud, võtavad pank ja teised võlausaldajad vara käest ära, või tuleb maksta liiga suuri intresse," tõdes maksude sissenõudja.

Makseraskustesse sattunud ettevõte peaks praegu püüdma saneerida pankrotiprotsessi raames, mis peatab kõigile võlgadele arvestatavad intressid ning täitemenetlused. Maksuhalduri praegune kogemus näitab aga, et pankrotiavalduse esitamist lükatakse viimase võimaluseni edasi.

Tasub meeles pidada, et neis äriühinguis, mis on põhja läinud ja mille vara on juba realiseeritud, maksuameti sissenõudmisprotsess jätkub. "Kui maksejõuetus on kätte jõudnud, võiks juhtkond algatada pankrotimenetluse. Inimeste teadmatus selles, millal nad peaksid otsustama äritegevuse lõpetada, ei vabasta neid vastutusest."

Teatud juhtudel lähevad võlad üle ka maksejõuetu firma järglasele. Kõige kurvem on aga ettevõtte juhtkonna tegevusetus, märkis Ermel. Tänavu on maksuhaldur Põhja regioonis lõpetanud ligikaudu 10 vastutusmenetlust, mille tulemusel peavad rahakotti kergendama ettevõtte juhid isiklikult. Ühel kolmandikul neist juhtudest oli tegu kinnisvarafirmadega.

Eesti seadused võimaldavad ettevõtte juhatuse koguni kriminaalvastutusele võtta ja kuni aastaks vangi pista, kui nad viivitavad pankrotiavalduse esitamisega üle 20 päeva ja mõnele võlausaldajale sundmüükidega märkimisväärset kahju põhjustavad.

Võrreldes 2004.-2007. aastaga annavad äriühingud üha enam pankrotiavaldusi kohtusse ka siis, kui neil on veel vara alles, tõdes Ermel. See tendents näitab tema sõnul selgelt, et ettevõtjate teadvus maksejõuetuse ja riskide kohta hakkab selginema.

"Kui tekivad makseraskused, tuleks kohe maksuhalduriga koostööd teha. Me ei saa anda küll õigusabi, kuid saame pakkuda ühe võimalusena maksuvõla ajatamist. Kui äriühingul ei ole anda tagatist ja firma tegevus seisab, maksuvõlga üldjuhul ajatada ei saa," rääkis Ermel.

Selle aasta kümne kuuga on Põhja maksu- ja tollikeskusse laekunud 748 maksuvõla ajatamise taotlust, mis on võrreldes 2007. aasta sama perioodiga 269 võrra enam.

Tegevuse jätkamiseks tuleks võlausaldajatega kokkuleppele saada ja kas või vara neile üle anda, mitte lasta kohtutäiturit seda müüma. Pankrotiavaldust on mõtet esitada siis, kui kinnisvara, mis müüki läheb, on firma põhiobjekt. Teatud hetkel muutub pankrotiavalduse esitamine lausa kohustuslikuks ja sellega tuleks võlgade kasv peatada siis, kui olukord on lootusetu ning läheb aina hullemaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:51
Otsi:

Ava täpsem otsing