SASi ultimaatum: osalus või loobume

"Ajakirjanduse vahendusel me kirjale ei vasta. Kirjale vastatakse kirjaga. Mis otsus… Kindlasti me ei müü. See ei ole üldse tõsiseltvõetav jutt. Pigem on ikkagi vastupidi. Aga ma saan rääkida siis, kui oleme mingisuguse otsuse kujundanud," ütles eile Brüsselisse kiirustanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Ta lisas, et tänasel valitsuse istungil Estonian Airi saatus kõne alla ei tule.

Ansip lubas küsimustele vastata täna.

Kuigi Äripäevale vihjati, et pärast riigiosaluse ostu hakkab SAS airBalticu asemel arendama praegu hinge vaakuvat Estonian Airi, sellest kirjas juttu pole. Küll aga on teada, et paar nädalat tagasi palkas SAS endale Eestis suhtekorraldusfirma.

Väidetavasti arutas valitsus teemat vahetult pärast kirja saamist, kuid tulemusteta.

Kui rahandusminister Ivari Padar ei tahtvat kuuldagi lennufirmasse 300 lisamiljoni süstimisest, siis Juhan Parts muretses, sest riigiosaluse müümine tähendaks kohaliku lennunduse luigelaulu, vähemasti emotsionaalses mõttes. Samuti ei saa praegu osaluse müügist arvestatavat summat.

SAS Groupi investorsuhete asepresident Sture Stoelen ütles, et nad on tõepoolest nii Eesti valitsuse kui ka Estonian Airi kolmanda aktsionäriga ASiga Cresco lennufirma tulevikku arutanud.

"SASi jaoks on Balti regioon oluline ning Eesti on meie strateegias olulisel kohal. Iseäranis täpne on see hinnang pärast seda, kui müüme maha enda osaluse airBalticus," täpsustas Stoelen. "SASil on pangakontol ja reservides 11 miljardit Rootsi krooni. Samuti 13 miljardi Rootsi krooni suurune omakapital. Samas peab märkima, et kapitalisüsti eelduseks on elujõuline äriplaan."

Estonian Airi selle aasta kahjum võib küündida 100 miljoni kroonini. Kui firma ligikaudu 300miljonilist rahasüsti ei saa, jäävad kolm Bombardieri ostmata.

Vähe sellest. Mulluse majandusaasta aruande järgi ulatus lennufirma omakapital 140 miljoni kroonini. Kui Estonian Air omanikelt lisaraha ei saa ja selle aasta kahjum tuleb tõepoolest 100 miljoni lähistele, vajub ettevõtte omakapital umbes 40miljoniliseks.

Estonian Airis 17%-list osalust omav Cresco hindas 2006. aasta aruandes enda osaluse bilansiliseks väärtuseks 41,6 miljonit krooni. Estonian Airi nõukogu ja ASi Cresco juhatuse esimees Olev Schults ei soovinud spekuleerida teemal, millist hinda nad oma osaluse müügist võiksid saada.

"Seda teemat pole vähemalt praegu meie jaoks tõstatatud. Kuid objektiivses mõttes Cresco väga kõrgelt Estonian Airi hinnata ei saa. Estonian Airi väärtus on praegu kindlasti madal," lausus Schults.

Ta kinnitas kuuldusi, et vaatamata airBalticust lahkumise plaanidele ei ole SAS loobunud oma Baltimaade strateegiast. "Minu arvates on see Estonian Airile hea."

Eelmise nädala lõpus oli Crescol pisut üle 56 000kroonine maksuvõlg, lisaks intressivõlg. Toona ei olnud firma võlgu vaidlustanud. Esmaspäevaks olid need makstud.

Miks ei ole aga raskustesse sattunud Estonian Airi üks omanikest suutnud seni esitada 2007. aasta majandusaastaaruannet?

"Me teame, et see pole korrektne," jäi Schults napisõnaliseks. Ta ei vastanud, miks on ettevõtte aasta tähtsaim dokument siiani koostamata.

Lugupeetud peaminister!

Seoses ajakirjanduses ilmunud teatud uudistega ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi tehtud avaldustega soovime käesolevaga selgitada SASi positsiooni Estonian Airi suhtes.

SAS omandas ettevõttes 49%-lise osaluse 2003. aastal ja me oleme teinud mitme aasta jooksul koostööd, et arendada see ettevõte Balti regiooni juhtivaks lennufirmaks. /…/

Nagu Teile on hästi teada, oli pikka aega meie eesmärk omandada ettevõttes enamusosalus ja integreerida ettevõte äriliselt SASi kontserni.

Nagu hästi teada, on sarnaselt kogu lennundussektorit tabanud raskustega praegu probleeme nii Estonian Airil kui ka SASil. Meie arusaamise järgi on Estonian Airil likviidsusprobleemid, mis tuleb lahendada hiljemalt käesoleva kuu lõpuks.

SASi seisukoht antud asjas on see, et ehkki Estonian Airi finantsolukord on praegu kriitiline, on see siiski juhitav. Samas ootab SAS ettevõtte juhtkonnalt ja juhatuselt ettepanekut lisakapitali eraldamise kohta. Tuleks märkida, et SAS usaldab jätkuvalt täielikult Estonian Airi juhtkonda ja usub selle suutlikkusse ettevõtet edukalt juhtida.

Selles Estonian Airi jaoks väga keerulises olukorras on SASi arvates äärmiselt mõtlematu ja vastutustundlikule transpordipoliitikale vasturääkiv teha selliseid avaldusi, nagu ajakirjanduse väitel tegi majandus- ja kommunikatsiooniminister möödunud neljapäeval, kus Estonian Airiga seoses olla väidetavalt kasutatud ka sõna pankrot. Sellised avaldused võivad järsult halvendada Estonian Airi olukorda, ettevõte võib hakata kaotama broneeringuid jne ja see võib niigi keerulist olukorda veelgi raskendada.

Selle taustal võib SASi seisukohast olla keeruline õigustada Estonian Airile lisakapitali eraldamist. Lähtudes SASi olukorrast, on kontserni juhtkond langetanud otsuse, et SAS osaleb Estonian Airile lisakapitali eraldamises ainult sellisel tingimusel, et Eesti valitsus samaaegselt müüb oma osaluse ettevõttes SASile. Niikaua, kuni see küsimus ei ole lõplikult selge, ei saa SAS võtta endale mingit vastutust Estonian Airi arengu eest.

Ma ootan võimalust arutada seda olulist küsimust Teie ja Eesti valitsuse teiste esindajatega.