Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Haigekassa: kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda

Kärt Blumberg 30. november 2008, 15:49

Haigekassa eelarves haigutava ligi
miljardkroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe
pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.

„Ega me ei tervita sellist asja. Samas kui on vaja riigil kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama,“ kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust, mille tööandjate poolne haiguspäevade hüvitamine kaasa tooks. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.

„Ettevõtted tahavad stabiilsust ja tuge ka rasketel aegadel,“ sõnas Promann. „Valitsus peab seda silmas pidama,“ lisas ta.

Kui muid võimalusi ei ole, siis tuleb kompromissile minna, leidis ka Paulig Balticu juhatuse esimees Tiit Nuudi. Võimalikud lahendused tuleb valitsusel tema sõnul kindlasti tööandjate liidu ning erialaliitudega läbi arutada. „Kokkulepe peaks väljendama paljude tööandjate ühist seisukohta;“ sõnas ta.

Ühe variandina hakkavad ettevõtted Nuudi hinnangul kindlasti kaaluma oma riskide edasikindlustamist. See aga läheb praeguste seaduste alusel erisoodustusmaksu alla, mistõttu tuleks valitsusel mõelda seaduse muutmisele.

Samas näeb Haigekassa seoses kokkuhoiuga töövõimetushüvitistelt lisaks eeltoodule veel kahte võimalikku varianti. Neist üks eeldaks töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt 2-3 päevale ning teine töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist praeguselt 80 protsendilt.

Sellest hakkab sisuliselt anekdoot välja kooruma, leidis Ants Promann. „Et kui inimene jääb haigeks, siis riik karistab teda selle eest. Nagu ühest kirvest, haigeks jäämisest, veel vähe oleks. Saad teise kirve veel – võtame raha ka ära,“ lausus Promann, samas lisades, et ei teagi kohe, millist neist kolmest variandist eelistada. Võib-olla hüvitise mõistlikku vähendamist, pakkus ta välja.

„Kui antakse valida, siis eelistaksin jätta esimesed paar päeva haigusraha maksmata,“ sõnas EMT personalijuht Terje Kuusik. Kuna tema hinnangul aitaks see vähendada arstiga kokkuleppel haiguslehtede väljastamist. Kõige kehvem oleks tema sõnul kolmas variant, kuna vahel on töötajatel vaja tõesti pikemaks ajaks haiguslehele jääda. „Ettevõte peaks tegema kõik selleks, et töötaja ennetaks haigusi,“ lisas Kuusik.

Sama varianti pooldab ka üle 300 töötajaga Sangari personalijuht Krista Tõnisson, kuna see paneks ehk inimesi rohkem mõtlema haiguslehe vajalikkusele ning suuremat tähelepanu pöörama oma terviseprobleemide ennetamisele.

„Tootmisettevõtte puhul ei tohiks haiguslehe hüvitise suuruse kallale kindlasti mitte minna,“ vaidles aga Nuudi vastu. Tema sõnul peab jääma tootmisinimestele kindlust, et nad saavad oma tervist ravida. „Pigem võtaksin tööandjana selle koorma enda kanda,“ leidis Nuudi samas tõdedes, et nende ettevõttes on töötajad väga vähe haiged ning seega ka vastavad kulud madalad.

Sotsiaalsemat varianti pooldaks ka Fortum Elektri personalijuht Malle Okas, kelle sõnul on teised kaks varianti töötajavaenulikumad ning tooks kaasa suuri sotsiaalseid pingeid. Tema sõnul oleks valitsuse poolt väga halb otsus inimeste tervise pealt kokku hoida kuna see, kui palju võtavad inimesed haiguslehti, näitab ka mingit tendentsi, seda kui haige on ühiskond tervikuna.

„Ma eeldan, et tööandjad on selle vastu, et paar-kolm haiguspäeva nende kanda jääb,“ sõnas Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. Sama asja arutati juba 2001. aastal ravikindlustuse seaduse ettevalmistamisel, kuid see kukkus läbi. Samas kui tullakse välja ideega töötajate ravikindlustuse hüvitisi kärpida, siis sellega ei ole ametiühing Taliga sõnul samuti nõus.

Taliga sõnul tuleb riigil leida lisavahendeid ravikindlustussüsteemi ülevalpidamiseks. „Olen seda juba viimased viis aastat rääkinud,“ sõnas ta. Tuginedes Maailma Terviseorganisatsioonie WHO raportile, ei suuda riik sotsiaalkindlustusmaksust eraldatava 13 protsendi suuruse osaga jätkusuutlikku tervishoiusüsteemi üleval pidada. Sest mida rikkamaks saab riik, seda väiksema osa ühiskonna rikkusest moodustavad palgad ning seega ka ravikindlustussüsteemile eraldatavad rahad võrreldes nende osakaaluga SKPs. „Ehk meie tervishoid jääb ajaga suhteliselt vaesemaks,“ sõnas Taliga.

„See on poliitikute jaoks väga ebameeldiv teema ning nad ei taha sellest teadagi,“ leidis Taliga. „Samas on see teema möödapääsmatu,“ lisas ta.

***

Haigekassa võimalused: variante mitu
Neljapäeval avaldatud Rahandusministeeriumi sügisese majandusprognoosi järgi peab Haigekassa arvestama järgmisel aastal tulude vähenemisega 931 miljoni krooni jagu. Planeeritud 13,8 miljardi krooni asemel saab Haigekassa tulusid 12,8 miljardit krooni.

Laias laastus pool ravikindlustuse eelarveaugust loodab asutus Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi sõnul katta eelnevate aastate jaotamata kasumist.

„Ülejäänud pool miljardit tuleb meil leida sisemistest vahenditest,“ selgitas Danilov. Ehk kokkuhoiult kolme suurema valdkonna pealt: eriarstikuludelt, mis on seotud haigla-, ambulatoorse ning taastusravisüsteemi ülevalpidamisega, apteegist ostetavate soodusravimite toetustelt ja ajutise töövõimetuse hüvitistelt.
Ajutise töövõimetushüvitise puhul tuleb valida omakorda kolme variandi vahel: pikendada töötaja omavastutust, langetada haiguslehel oldud päevade eest makstavat hüvitist või jätta 2-3 töötaja haiguspäeva tööandja kanda.

„Variante on, kuid need on kõik poliitilised otsused, mis eeldavad seadusmuudatusi,“ sõnas Danilov, rääkides võimalikest kärbetest seoses haiguslehtedega.

Haigekassa eelarve lugemine jätkub 19. detsembril. Selleks ajaks tuleb Haigekassal koostada uus nelja aasta prognoos tulude jaotamise kohta, arvestades võimalikke kitsendusi ja olemasolevaid reserve.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. April 2009, 11:38
Otsi:

Ava täpsem otsing