Riik võtaks õiguse kas või vägisi

ÄP 02. detsember 2008, 00:00

Riik muutis mereohutuse seadust, et ta saaks tagasiulatuvalt sisse nõuda ASi Tallink Grupp ja ASi Hansatee Cargo maksmata jäänud navigatsioonitasud, kokku enam kui 33,5 miljonit krooni. Riik käis ettevõtetega hulk aega kohut. Riigikohtu otsus, mis andis õiguse ettevõtetele (samale otsusele jõudsid ka Harju maakohus ja Tallinna ringkonnakohus), tehti 20. juunil. Seadus võeti vastu novembris.

Kui ettevõtja on kohtus riiki võitnud - kas või järjest kõigis kolmes kohtuastmes - ei saa ettevõtja end ikka võitjaks lugeda, sest riik on seisukohal, et temale peab jääma viimane sõna. Riik saab endale viimase sõna jätta, õigemini võtab ta selle vägigi - seadusega. Äripäev näeb siin riigi omavoli.

Seadusemuudatuse üks koostaja, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb vaatab asjale teise nurga alt - tema meelest likvideeriti põhiseadusevastane olukord.

Vanambi selgitustest saab loeb toimetus välja sedagi, et muudatuse tegemiseks on head lobitööd teinud Soome reederid (Vanambi sõnul nemad alati ilusasti tasud ära maksnud), kes muretsesid väga meie seaduselünga pärast. Aga me ei taha tähtsustada üle seda seika, see on vaid soolaterake vürtsikas asjas.

Riik on astunud kolm korda järjest ämbrisse, nõudnud kahelt firmalt maksmata jäänud tasusid valel alusel - navigatsioonitasude maksmisel tekkiv suhe on avalik-õiguslik, samas sel pinnal tekkivaid vaidlusi lahendatakse halduskohtus, kuhu riigil pole õigust pöörduda.

Kõik kolm kohtuastet on niisiis riigi esindajatele pidanud korrutama, et tegemist on maksuga. Makse ei saa kehtestada ministri määrusega, vaid üksnes seadusega. Sellest tulnud vastuolu põhiseadusega võimaldaski Tallinkil ja Hansatee Cargol jätta tasud tasumata.

Ehkki nüüd saab riik maksmata tasusid täitemenetluse korras sisse nõuda, ei piisa seadusesätte tagasiulatuvast jõustki selleks, et nõuda tasumata makse tagasi tollest ajast, mil tuletorni ja jäämurdmistasud olid kehtestatud ministri määrusega.

Kohtute otsuseid oodates hilines riik ELi direktiivi ülevõtmisega ja Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse. Kolm korda jäi riik kohtus kaotajaks, aga arvatavasti läheb uuele kohturingile. Eks öelnud peaminister Andrus Ansipki reedel Vikerraadios (küll riigikogu liikmete palkade külmutamisest rääkides), et praegu loetakse ainult raha, põhiseadust peetakse tühiseks... 33,5 miljonit on ka raha. Aga paremat lahendust riigi jaoks ei tohiks kohtust ikka tulla. Kohtukulud tulevad aga küll.

Huvitav, kui suur peaks olema riigilõiv, mis hoiaks ämbritega kolistava riigi kohtust eemal?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:51
    Otsi:

    Ava täpsem otsing