Uudised
1. detsember 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seadus Tallinkilt raha saamiseks

Kümneid miljoneid kroone Tallinkilt takkajärele sisse nõudev seadus võeti vastu novembris, selle algataja oli Juhan Partsi juhitav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb põhjendas, et sellega likvideeriti põhiseadusevastane olukord, kus tasumata tasude puhul puudus riigil võimalus neid sisse nõuda. "Tegemist ei ole riigivõimu omavoliga," lisas Vanamb.

Vanambi sõnul oli Eesti senine seaduselünk väga ärevaks muutnud Soome, kuivõrd Soome reederid on kõik kogu aeg veeteede ametile korralikult tasu maksnud.

"Kui mõned arvavad, et see seadus ei kehti, ja poevad nende pügalate taha, et sanktsioone pole olnud, ei saa olla tegemist pädeva suhtumisega," märkis riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. "Me kahtlemata ei eira riigikohtu otsust, vaid õigusselguse huvides ongi juristid lahenduse välja pakkunud, mis on ka seadusena vastu võetud," lisas ta.

Ka Klaas rõhutas, et tasudest ei ole keegi vabastatud ja need on olnud ühemõtteliselt seaduses fikseeritud. "Tallink on ju teenust kasutanud ja igaüks, kes teenust kasutab, saab aru, et ta peab ka selle eest tasuma," rääkis Klaas.

"Antud juhul ei kehtestata tasumata tasude suhtes täitemenetluse korras sissenõudmist tagasiulatuvalt," vastas Vanamb küsimusele, kuidas saab riik kehtestada tagasiulatuvalt sissenõudmise täitemenetluse seadustiku alusel, kui see seadus hakkas kehtima alles 2006. aasta 1. jaanuaril.

Vanamb selgitas, et tasumata tasude kohta esitatakse ettevõtjatele uuesti teatised, milles toodud tasumata summad on arvutatud teatiste algse esitamise ajal kehtinud õigusaktide järgi.

"Kui ka nüüd ettevõtja keeldub teatises toodud tasude tasumisest, on võimalik neid sisse nõuda täitemenetluse korras," rääkis Vanamb.

Intervjuu Tallinki finantsdirektori Janek Stalmeistriga.

Mida tähendab Tallinkile meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus?

Nimetatud seaduse vastuvõtmisega näitas riik, et kui kohtu teel ei ole tal võimalik ettevõtjalt ebaseaduslikult nõutud summasid kätte saada, siis põhiseadusega vastuolus oleva seadusega ikka saab. Kuna seadus on täitmiseks kohustuslik, siis ei ole ka Tallinkil muud teha kui seda täitma asuda. Samas, kui riik esitab nõuded, mis Tallinki meelest on ebaseaduslikud, siis saame oma õigusi kaitsta seaduslikke teid pidi.

Mis tundeid tekitab Teis kui ettevõtjas riigi selline käitumine?

Antud seaduse kehtestamine tekitab hämmeldust - kas selline siis ongi meie õigusriik? Kindlasti vähendab ebastabiilne ning ettearvamatu õigusruum välisinvestorite usaldust ja võtab ka kohalikelt ettevõtjatelt igasuguse turvatunde, mida õigusriik peaks pakkuma.

Loodame siiralt, et ei pea oma järgmisel investorite roadshow'l Kanada onule ütlema, et "piiks-piiks, sorry" meil on dünaamiline õigusruum, riik otsustas seadust väänata, ajalugu muuta ja osa raha ära võtta.

Mida kavatsete ette võtta?

Tegu on põhimõttelise küsimusega, kus Tallink ei kavatse pealtvaatajaks jääda. Oleme valmis kohtutee veel kord ette võtma.

Riik ei tohi võtta endale õigust ebaseaduslikku tagantjärele seaduslikuks muuta. Nii ripub Eesti kui õigusriigi kohal väga suur küsimärk.

Lasse Lehis, Eesti Maksumaksjate Liidu juht

Ma ei näe küll mingit võimalust selle aja eest neid tasusid sisse nõuda, kui need olid kehtestatud ministri määrusega. Kuigi riik võib öelda, et teenust on osutatud. Pärast seda, kui tasud on meresõiduohutuse seaduses jõustunud, saab tasusid sisse nõuda küll.

Riik peab teadma, et kui ta on ebapädevalt need tasud kehtestanud ja seda teenust osutanud, siis järelikult peab ta leppima sellega, et on maksumaksja raha eest seda teenust osutanud.

Eveli Kuklane, riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja

Juunikuise lahendiga riigikohus mitte ei tunnistanud Tallinki käitumist õigeks, vaid nõustus I ja II astme kohtuga, et tsiviilkohtumenetluse kaudu seda tasu riik Tallinkilt välja nõuda ei saa, sest tegemist pole tsiviilsuhte, vaid avalik-õigusliku suhtega. Avalik-õiguslikud vaidlused lahendatakse halduskohtu kaudu. Seega ei saa tegelikult küsida, kas riik on muutnud seadust, mis mõjutaks kuidagi riigikohtu otsuse kehtivust.

Indrek Teder, õiguskantsler

Minu menetluspõhimõtteks on suunata isikud alati kasutama efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid. Tallink Grupil on efektiivseim võimalus enda õigusi kaitsta kohtumenetluses. Kui Tallink Grupile esitatakse meresõiduohutuse seaduse N 952 ning N 504 alusel tasunõue, siis on Tallink Grupil võimalik vaidlustada nimetatud nõue kohtumenetluses. Selle kestel saab Tallink taotleda asjassepuutuva normi põhiseadusevastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist.

Autor: Virge Lahe