Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uusi prügilaid pole Eestile vaja

Indrek Paal 02. detsember 2008, 00:00

Äripäeva teatel kavatseb riik anda Cleanawayle 43 miljonit krooni, et rajada taas üks uus prügila Viljandimaale. See on riigi raha raiskamine. Tänapäevane prügi käitlemine pole enam prügi matmine ja keskkonnaprobleemide tekitamine, vaid prügi töötlemine ja taaskasutamine.

Jäätmemajandus ei nõua lõputut raha matmist kallitesse europrügilatesse, vaid palju odavamaid töötlusterminale, kust prügi asemel väljub alternatiivkütus (kütteväärtus kaks korda kõrgem kui puidul või põlevkivil) ja pinnatäitematerjal.

Ecocleaner OÜ rajas Sillamäele Baltimaade esimese olmejäätmete biomehaanilise töötlemise terminali. Eesmärk on jäätmete maksimaalne taaskasutamine. Terminalis saab töödelda 35 000 tonni jäätmeid ehk kogu Ida-Virumaa olmejäätmed. Näiteks saab Kunda tsemenditehas kasutada jäätmekütust ja hoida kokku kuni 160 000 tonni põlevkivi aastas. Orgaaniline väetis - kompost - sobib suletavate prügilate ja poolkoksi mägede rekultiveerimiseks, järgneva töötlusega saaks seda kasutada mujalgi.

Lõuna-Eesti prügimajanduse probleem on kunstlik, n-ö suurte prügiveofirmade poolt inimestele ja omavalitsustele prügi silma ajamine. Ecocleaner alustas prügitöötlusterminali rajamist Valgamaale ja tegi Tartu linnavalitsusele ettepaneku koostööks suletava Aardlapalu prügila kompostiväljaku kasutamiseks. Kagu-Eesti terminalid alustavad tööd juulis 2009, kui prügilad Lõuna-Eestis suletakse.

Olmeprügi uputamine prügilatesse on möödanik, vaja on toetada prügi taaskasutamise projekte. Ja mis peamine - töötlemisterminalid ei pea olema kallid ega tõstma inimestele prügikäitlemise hinda. Ühe terminali rajamiseks kulub ligi 20 miljonit. See suudaks aastas töödelda kuni 35 000 tonni olme- või biolagunevaid jäätmeid. Kolmandiku elanike teenindamiseks on vaja rajada kolm terminali. Investeeringute kogumaksumus on 50 miljonit, sellest vähemalt pool oleks erakapital. Kasutusse saaks võtta ka juba riigi vahenditega rajatud Aardlapalu ja Väätsa prügilate kompostiväljakuid.

Seega pole Lõuna-Eestil prügi ladestamise probleeme, sest seda polegi vaja ladestada. Riigi raha saab kasutada tunduvalt efektiivsemalt. Prügi matmine on kuritegu tulevaste põlvede suhtes. Ka euronõuete järgi rajatud prügilad reostavad loodust kasvuhoonegaasidega, neis tekkiv nõrgvesi on happeline ja sisaldab toksilisi aineid. Iga prügila käitamine on kulukas, kui seda teha maksimaalselt keskkonda säästes.

Riik on doteerinud prügi ladestamise hinda (tonni ladestamine maksaks 900-1000 krooni, praegu on keskmine pisut üle 550). Kõigi prügilate ruutmeetrid on valminud 90% ulatuses riigi rahakoti arvelt. Kokku on riik on suunanud prügilate ehitamisse ligi 500 miljonit.

Prügila ehitamine on riigile praegu raske otsus. Uue n-ö prügila rajamine Lõuna-Eestisse nõuab 50-100 miljonit, aga see täituks ja vajaks uusi investeeringuid juba 3 aasta pärast. Uute prügiladestusalade investeeringute nõudlus tekiks ka Saaremaal, Järvamaal ja Pärnumaal. Raha tuleb leida ka 10 vana prügila sulgemiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:51
Otsi:

Ava täpsem otsing