Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vink: juhtkonda on vaja aeg-ajalt värskendada
Eile sai teatavaks, et Eesti Ehituse juhatuses tehti suuri ümberkorraldusi.
Eesti Ehitus märkis börsiteates, et ehitusturgudel ja üldises majandusruumis on toimunud lühikese aja jooksul olulised muudatused, mis mõjutavad otseselt kontserni ettevõtete käekäiku ning nõuavad seetõttu nii kontserni kui ka üksikettevõtete tasandil ulatuslikke muudatusi.
Vink vastas eile ehitusuudised.net-i küsimustele.
Milliseid muudatusi teete äritegevuses?
Et olla jätkuvalt edukas, peab kontserni aeg-ajalt korrastama ja vaatama samas otsa ka muutuvatele oludele majanduses. Seega ei tulene muudatusvajadused ainult väliskeskkonnast, vaid ka sisemiselt on Eesti Ehitusel olnud soov areneda ja kasvada. Nüüd on asjaolude kokkulangemise tõttu sobiv aeg mõelda, kuidas näiteks võimaldaks põhitegevuste puhul kontserni ettevõtete spetsialiseerumine koondada inimeste töö ja kogemustega saadud kompetents ühtse juhtimise alla.
Kontserni põhitegevust on selgelt tasakaalustatud hoonete ja infrastruktuuriehitiste (teed, sadamad, keskkonnaehitised jne) vahel, et mitte võtta liialt suuri riske ainult ühes tegevusvaldkonnas tegutsemisega. Need kaks tugisammast jäävad Eesti Ehituse kontserni iseloomustama kindlasti järgmiseks viieks aastaks.
Kas ehitus- ning arendusdirektori lahkumine juhtkonnast tähendab, et firma keskendub edaspidi arenduse ja üldehituse asemel teedeehitusele?
Juhatuse liikmete ümberpaigutamine ei ole kuidagi seotud sellega, nagu oleks Eesti Ehitus otsustanud mõnest oma põhitegevusest loobuda. Toonitaks veel börsiteates öeldut, et muudatused juhtimisstruktuurides on kontserni strateegia muutmise üks esimesi etappe. Muudest etappidest saame rääkida siis, kui sellekohased plaanid on selgemalt formuleeritud ja saanud vajalikud heakskiidud ettevõtete nõukogudest.
Arendusdirektor ei olnud Eesti Ehituses vastutav kontserni kinnisvaraarenduse juhtimise eest, vaid kontserni kui organisatsiooni arendamise eest.
Kas Avo Amburi, Priit Pluutuse ja Erkki Suuroru siirdumisega tütarettevõtete juhatusse nende vastutus väheneb ning kas see kajastub ka tasustamises?
Nimetatud inimeste näol on tegemist meie parimate jõudude hulka kuuluvatega ning päris kindlasti nende isikute vastutus ei kahane. Tütarettevõtted, kuhu mainitud juhatuse liikmed siirduvad, on ühed Eesti Ehituse kontserni suuremad.
Lisaks ettevõtete igapäevasele juhtimisel tuleb hakata uutel juhatuse liikmetel tegelema Eesti Ehituse kontserni (täpsetes detailides veel väljatöötamisel oleva) strateegia edasiarendamisega ja eduka rakendamisega tütarettevõtete tasandil, mis on strateegia lõpliku elluviimise seisukohalt äärmiselt vastutusrikas ülesanne. Selliseid otsuseid ei tehta uisapäisa ning eelkõige lähtutakse ettevõtte kui terviku ratsionaalsetest vajadustest, mitte emotsioonidest.
Praegu on nõukogu värskelt otsustanud need inimesed Eesti Ehituse juhatusest tagasi kutsuda ja ühel juhul lepingu lõppenuks lugeda. Konkreetseid uusi töö tasustamise kokkuleppeid ei ole veel sõlmitud ja me ei pea vajalikuks ka neid kommenteerida. Samas on kõik nimetatud isikud andnud oma nõusoleku uuel ametikohal tööle asuda.