Briti professorid: panku peab rohkem kontrollima

03. detsember 2008, 09:36

London School of Economics’i professorite
sõnul on Euroopa finantssüsteem kokku kukkunud ning tulevikus peab pankade
tegevust senisest tunduvalt tõhusamalt ja rohkem kontrollima.

„Tegime suure vea, et lasime finantssektoril iseregulatsiooni põhimõttel toimida, eriti nende pankade puhul, mis on rahvusvahelised,“ nentis ülikooli majanduspoliitika professor Willem Buiter. Tema sõnul on tulevikus ainuvõimalikud kaks varianti: kas riikliku kontrolli tõhustamine nii, et ka välisriikides tegutsevate tütarpankade ja filiaalide tegevust jälgitakse kullipilguga või üle-Euroopalise kontrolliorgani loomine.

„Tulevikus on meil palju väiksem ja igavam finantssüsteem,“ sõnas professor. Ta toonitas, et praegu pole enam võimalik rääkida finantssüsteemi kriisist, sest finantssüsteemi enam ei eksisteerigi ja see tuleb uuesti üles ehitada.

Buiteri kolleeg samas ülikoolis, finantsturgude valdkonna professor Charles Goodheart rõhutas samuti vajadust finantssektori kontrolli tõhustada. „Oluline on jälgida ja reguleerida kogu süsteemi, mitte iga panka eraldi,“ nentis ta ja lisas, et pangandust tuleb analüüsida nagu makromajandust.

Üle-Euroopalise kontrollorgani loomise osas oli Goodheart skeptiline, kuna selleks puuduvad vahendid. „Kontrollib see, kelle käes on raha,“ sõnas ta.

Pankade üle kontrolli tõhustamine on Londonis kui Euroopa ühes finantskeskuses väga kuum teema ning diskussioon alles võtab tuure üles, näiteks professor Goodheart loodab jaanuaris avaldada selleteemalise teadusartikli.

Eesti suuremate pankade kuulumist rootslastele pidasid professorid ühtaegu nii heaks kui ka halvaks. „Kui emapangal läheb halvasti, aga teil Eestis hakkab hästi minema, siis emapank ei keera ikkagi teie laenukraane lahti,“ nentis Buiter. Goodheart hoiatas samuti, et kui emapanga olukord muutub keeruliseks, ei muretse omanikud pisikese Eesti pärast enam põrmugi.

Baltikumi olukorda iseloomustas Buiter järgnevalt: „Läti on katastroof, Eesti kusagil vahepeal ja Leedu parimas seisus.“

Devalvatsioonioht on Baltikumis Buiteri sõnul olemas, kuid tema ei näe sellisel sammul siiski mõtet. „Kui Läti või mõni teine Balti riik on sunnitud valuuta devalveerima, siis kindlasti mitte turu, vaid hoopis IMF-i ja Euroopa Keskpanga survel. Ma loodan, et seda siiski ei juhtu,“ ütles professor.

Goodheart leidis fikseeritud valuutakursile aga ka olulise miinuse. „Te ei saa enda majandust intresside abil kontrollida, sõltute Euroopa Keskpangast,“ märkis ta. Näiteks Suurbritannia pole eurotsooniga ühinenud ning saab intresside alandamisega majandust elavdada.

Buiter möönis, et Euroga liitumine oleks kahtlemata Eestile abiks, ent ainuüksi see ei päästaks meid sugugi kõigist probleemidest.

Maailmamajanduse suhtes oli Buiter pessimistlik. „Risk, et meid ootab ees üleilmne majanduslangus on väga suur. Pole piirkonda, kus läheks praegu hästi,“ nentis ta.

Goodheart pakkus välja, et kriisist väljamurdmiseks tuleb intressid langetada nullilähedale ning teha majandusse vajalikke rahasüste, ent seejuures on määrava tähtsusega õigeaegne kannapööre ehk intresside kiire taastamine ja rahapumpamise pidurdamine.

Äsja Suurbritannias toimunud käibemaksu 2,5-protsendise alandamise suhtes olid mõlemad professorid kriitilised, kuna sellest on vähe mõju loota. „Selle paari protsendi pärast ei hakka keegi rabelema,“ nentis Buiter. Pigem võinuks professori sõnul lihtsalt raha laiali jagada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. December 2008, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing