Omavalitsustes põleb endiselt hele laenutuli

Riigihangete registrist nähtub, et mitmel omavalitsusel on pooleli hange laenupakkuja leidmiseks või just sõlmitud laenu võtmise leping. Samuti arvestavad linnad-vallad järgmisel aastal jätkuvalt laenuvõimalusega, hoolimata sellest, et maksutulud on vähenemas ja kinnisvara müügist saadav raha pea täielikult kokku kuivanud.

Haapsalu linnavalitsus võttis augustis laenu 8,5 miljonit. Raha hinnaks ütles pank siis 0,69% + kuue kuu Euribor. Nüüd on linn välja kuulutanud uue hanke 32 miljoni krooni laenamiseks ja abilinnapea Martin Schwindti sõnul nii odavalt enam raha ei saa.

"Nüüd aga on pakkumised ehk seal 2 protsendi kandis (2% + 6 kuu Euribor - toim)," ütles ta. "32 miljonit on meie jaoks väga suur raha, kuid selle projektiga käib kaasas 35 miljoni kroonine eurotoetus ja sellest ei tahaks küll ära öelda," rääkis Schwindt. "Ehitus on odav, laen kallis, pole midagi teha."

Vasalemma vald tahtis hiljuti võtta laenu 32 miljonit krooni, kuid hange nurjus. "Summa oli nii suur, et pangad ei julgenud anda," ütles vallavanem Kaido-Allan Lainurm. "Kärpisime projekti ja varsti kuulutame välja uue hanke - 24 miljoni krooni laenamiseks." Laenu on vallal vaja põhikooli võimla ehituse lõpetamiseks.

Lainurm rääkis, et intressid muutusid päevadega, kui neil 32 miljoni krooni laenamine päevakorral oli. Hanke väljakuulutamisel oli intress alla 1% + Euribor, 37 päeva hiljem juba 2-3% + 6 kuu Euribor.

Laenamata ei saa Lainurme sõnul jätta, sest Vasalemma mõisas asuval koolil pole üldse mingit võimlat ning ehitus on juba alanud. "Me ei saa seda niimoodi poolikult seisma jätta, küll aga jätame ehitamata põhikooli laienduse," ütles ta. 30 miljonit krooni on valla jaoks peaaegu pool aasta eelarvest.

Käina vallavalitsus soovis mõni kuu tagasi laenata 11,5 miljonit krooni 12 aastaks, kuid võta näpust - hange kukkus läbi, sest ükski pank sellistel tingimustel laenu anda ei tahtnud. "Meile öeldi pangast, et neil on majasiseselt otsustatud, et nii pikki laene ei anta," ütles Käina vallavanem Üllar Padari. "Sellist reeglit me hanget välja kuulutades muidugi ei teadnud." Nüüd üritab vald saada 9,5 miljonit krooni viieks aastaks.

Kaks kuud tagasi sõlmis laenulepingu 28 miljoni krooni laenamiseks Võru linnavalitsus. Raha on vaja teede remontimiseks ning koolide-lasteaedade renoveerimiseks.

Koos selle laenuga ulatub Võru laenukoormus juba 45 protsendini eelarvest, kuid muretseda pole linnapea Kersti Kõosaare sõnul vaja - jõutakse laene tagasi maksta küll. Kuigi nagu paljudes teisteski omavalitsustes on ka Võrus juba tehtud sel aastal negatiivne lisaeelarve - linna kinnisvara ei tahtnud keegi eriti osta ja tulu jäi laekumata.

Laenust ei pääse järgmisel aastal ka Tartu linn. 45 miljonit krooni on plaanis võtta pikaajalist laenu, lisaks vajaduse korral kuni 60 miljonit krooni lühiajalist arvelduslaenu. "Projektid vajavad arendamist. Plaanime laenu võtmise lükata järgmise aasta lõppu, ehk on selleks ajaks finantsmaailm juba rahunenud ja intressid alanenud," lausus Tartu abilinnapea Karin Jaanson.

Ta lisas, et laenu plaanitakse järgmisel aastal võtta vähem kui tänavu. "Kui tehakse investeeringuid, mis kasvatavad omavalitsuse tegevuskulusid, nagu näiteks ehitada uus kultuurimaja, siis võiks mõelda, kas jaksatakse seda kultuurimaja ka üleval pidada," soovitas Jaanson. "Seevastu koolide kordategemine vähendab tulevikus nende ülalpidamiskulusid, samuti on hea investeering teede remontimine."

Swedbanki avaliku sektori ja töötleva tööstuse kliendisuhete osakonna juhi Mihkel Hollo sõnul finantseerivad nemad praegu pigem infrastruktuuriprojekte, mis saavad raha ka ELi fondidest. Hollo soovitas omavalitsustel kriitiliste pilguga üle vaadata oma 2009.-2010. aasta investeeringud. Samasse aega võib langeda neli olulist muudatust: kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadus, maksutulude vähenemine, laenu intressimarginaalide tõus ja pikaajalise finantseeringu kättesaadavuse vähenemine.

SEB avaliku sektori ja institutsioonide osakonna juhataja Vallo Pulk ütles, et SEB on omavalitsustele laenamisest ka ära öelnud, viidates nn 60 protsendi laenukoormuse piiri ületamisele.

Ilmselgelt peab linn püüdma ka keeruliste aegade kiuste jätkata tegevusi linna arengu tagamiseks ja seda ulatuses, mis hetkesituatsioonis vähegi võimalik on, sest Tallinna arengust sõltub paljuski Eesti majanduse taastumine.

Just sellel eesmärgil on ka 2009. aastaks kavandatud mitmeid olulisi investeeringuid kõigis linna tegevusvaldkondades. Just investeeringute taseme hoidmiseks on nii linna eelarvega kavandatud kui ka linna keskpikas eelarvestrateegias planeeritud ühe finantseerimise allikana kasutada laenu, keskmiselt 500 miljonit aastas.

Laenamine on küll mõnevõrra kallinenud, kuid Tallinn sai sel aastal soodsatel tingimustel laenu ja otsib ka järgmisel aastal finantsturgudelt parimaid pakkumisi.

Linna võlakoormuse arvutamisel on arvesse võetud ka PPP-lepingutest tulenevad kohustused. Seadusega kehtestatud ülempiir 60% ei ole mitte kriitiline piir, millest alates võiks omavalitsustel tekkida raskusi võlakohustuste teenindamisega, vaid üldise valitsussektori võlakoormuse reguleerimiseks sätestatud piirang.

Võlakohustuste teenindamiseks vajalike kulude kontrollimiseks on seadusega kehtestatud eraldi piirmäär, mille järgi ei või tagastatavate võlakohustuste põhiosade ja intressimaksete kogusumma ületada 20% eelarve puhastuludest. Tallinna linna puhul on see näitaja 2008. aastal 4,9% ja 2009. aastal 4,5%. Seetõttu ei ole ka põhjust arvata, et linnal tekiks isegi riigi majandussurutise tingimuses raskusi oma võlakohustuste täitmisega.

Ei ole seotud. Ma isegi ei kujuta ette, kust Teil niisugune mõte võis tekkida, sest Tallinna linn on laenu võtnud (ja tagasi maksnud) igal aastal alates 1990. aastate algusest, kui Eesti sai iseseisvaks.

Pole mõtet spekuleerida, kui tahetakse vähegi objektiivne olla.

Loodame, et omavalitsused on konservatiivsed ja pikalt ettevaatavad. Enne laenamist on soovitatav igal omavalitsusüksusel koostada pikaajaline eelarveplaan koos riskistsenaariumiga ja mõelda, kas tullakse laenumaksetega toime ka siis, kui tulubaas väheneb. Me ei näe probleeme selles, kui omavalitsusüksused võtavad endale kohustusi oma võimetele vastavalt.

Investeeringuplaanid tuleb igal omavalitsusüksusel kriitilise pilguga üle vaadata ja vähem olulised edasi lükata või tegemata jätta. Samas tuleb meeles pidada, et osa investeeringuid on seotud struktuurivahendite kasutamisega ja laenuvõtmine võib olla vajalik omafinantseeringu katmiseks.