Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametite liitmine toob korraks koondamisi
Valitsus kiitis eile heaks eelnõu, millega liidetakse tööturuamet ja töötukassa üheks asutuseks.
Praegune tööturuamet likvideeritakse, Eesti Töötukassa jätkab sama nime all ja kuna ta ei suuda oma senise 25-liikmelise töötajaskonnaga kõiki oma uusi ülesandeid täita, suurendatakse tema koosseisu sotsiaalministeeriumi esialgsel hinnangul liitumisega ligikaudu 300 töötajani.
"Töötajate arvu ei ole kavas oluliselt vähendada," teatab ka Eesti Töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu. Tema sõnul teeb töötukassa tööpakkumised tööturuameti töötajatele, keda soovib tööle võtta, ning vabadele töökohtadele korraldatakse avalik konkurss.
"Ma arvan, et enamikule meie inimestele tehakse (Eesti Töötuskassa poolt - toim) pakkumine," sõnas tööturuameti peadirektori kohusetäitja Tiina Ormisson, kelle sõnul ei ole töötukassal nende tööks vajalikke klienditeenindusosakondi näiteks üldse.
Asutusse abi saamiseks pöörduvate tööandjate ja töötaja jaoks ei muutu tema sõnul midagi.
Kui töölepinguseadus käsitleks taolist olukorda juriidiliste isikute liitumisena, mis tähendab ühtlasi, et ühte neist isikutest ei ole õige enne ühinemist likvideerida, siis antud juhtum on juriidiliselt keerulisem.
Tööturuameti ametnikud vabastatakse ametist ning neile makstakse hüvitist avaliku teenistuse seaduse alusel seoses asutuse likvideerimisega, sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles. Põhjuseks asjaolu, et seni avaliku teenistujana töötanud tööturuametnik saab töötukassas tööle asuda vaid töölepingu alusel. Ehk endistest riigiasutuse töötajatest saab avalik-õigusliku juriidilise isiku töötaja.
Ametiühingute keskliidu juhataja Harri Taliga on liitmise viisiga rahul. "Arutelul oli mitu varianti üleval ning see (koondamine - toim) oli neist kindlasti juriidiliselt kõige selgem ja korrektsem valik," sõnas Taliga, kelle sõnul on see töötajatele kindlasti turvaline variant, sest tema seadusest tulenevaid õigusi sellega ei ohustata.
"See läheb loomulikult teatud summa maksma. See on hind, mis tuleb riigil maksta selle asutuse lõpetamise eest," tõdes Taliga.
"Ma arvan, et praegu püütakse teha asju kõige õiguskindlamal viisil," kommenteeris teemat omanimelise õigusbüroo juhataja ja tööõigusspetsialist Heli Raidve. "See, mis tundub olevat odavam, ei pruugi olla ka töövõtjale õiguskindlam," sõnas ta, samas nentides, et ei tunne end selles valdkonnas kõige tugevamalt.
Tööturuameti ja töötukassa ühendamise tingis Harri Taliga sõnul peamiselt asjaolu, et töötukassa on ennast näidanud hästi toimiva teovõimelise struktuurina ning seal on olemas hästi motiveeritud personal. Kahjuks on riik töötukassat selgelt alafinantseerinud. "Lootust riigilt lisaraha saada, mis võimaldaks asutuse tõhusalt ja hästitoimivalt tööle panna, ei ole," sõnas Taliga.