Kuidas teenida kulla hinna tõusult

Romet Kreek 05. detsember 2008, 00:00

Kui varem on suhteliselt nurgatagused investeerimismajad kullale suuri hinnaprognoose teinud, siis nüüd on nende klubiga liitunud USA suurpank Citigroup.

Kulla hinna järsk hüpe võib toimuda kahe aasta jooksul, võimalik, et juba enne 2009. aasta lõppu, kirjutas Briti leht Telegraph.

Viimase veerandsajandi liigsest finantseerimise kasvust tekkinud mulli lõhkemine on sundinud keskpanku ja valitsusi võtma ette ennenägematuid meetmeid. Tegu on aga väga riskantse panustamisega, mis lõpeb tõenäoliselt emma-kumma ekstreemsusega, mis mõlemad on kulla hinnale soodsad.

"Maailm ei pöördu tagasi normaalsesse olukorda, kui tolm hajub," kirjutas Citigroupi strateeg Tom Fitzpatrick. "Kui pangad lasevad keskpankade abisüstid majandusse, põhjustab see inflatsioonišoki."

"Kuid kui see abistamine ei toimi, kuna üüratu kahju on juba tekitatud, siis näeme me jätkuvat finantside allakäiku, mis põhjustab majanduste käekäigu halvenemise," lisas ta. "Me ei usu, et see on tõenäoline stsenaarium, kuid selle oht kasvab iga nädala ja kuuga, mil usalduse kaotuse isevõimenduv tsükkel kestab."

Ta lausus, et see viib poliitilise ebastabiilsuseni. Me oleme juba nägemas, kuidas Euroopa perifeerias on riikide majandused väga tugeva surve all.

Mõne riigijuhi populaarsus on rekordmadal. Kasvab siseriiklike rahutuste oht, mis algab streikidega.

Kullakauplejad jälgivad väga hoolega Hiinast tulevaid kõlakaid, et Hiinas mõeldakse suurendada kullareservi 600 tonnilt ligi 4000 tonnile. "Kui see tegelikkuseks osutub, on tegu väga suure muutusega," ütles Fitzpatrick.

Kuidas kulla võimaliku hinnatõusu pealt teenida? Võimalusi on mitu.

Kes on kollektsionäärihingega või kardab raha stabiilsuse pärast, neile sobivad paremini kullaplaadid ja mündid. Eestis müüb ja ostab neid tagasi Tavid, kuldmünte müüb ka Eesti Pank.

Kuldmünte saab rahaks teha, leides teised kollektsionäärid, kes soovivad osta, või müües neid näiteks osta.ee oksjonil.

Küll aga on müntide hind kullast kõrgem. Tavidist kuldmüntide ostu korral tuleb arvestada, et kui müüa näiteks untsist kuldmünti tagasi, on ostu- ja müügihinna vahe ostu hetkel umbes kümme protsenti.

Raskemate kuldplaatide korral on see vahe kitsam, kergematel kuldmüntidel aga laiem. Investeerimiseks mõeldud kuldmündid on umbes 20 protsenti kallimad kui tavaline kuld.

Vanad ja pigem kollektsionääridele mõeldud mündid võivad olla palju kallimad kulla hinnaga võrrelduna. Eesti Pangas on nende kodulehe andmetel müügis kahte eri kuldmünti - krooni 15. aastapäeva ja Eesti Vabariigi 90. aastapäeva oma. Need mündid on aga väga kallid - esimese hind oli 117 protsenti kulla hinnast kõrgem, teisel 37 protsenti kõrgem.

Spekulantidele ja investoritele, kes soovivad pigem kulla hinna tõusult teenida, mitte münte panga hoiulaekas hoida, sobiks USA börsil kaubeldavad kullafondi osakud (sümbol GLD).

Selle hind järgib kulla hinna liikumist ning see vastab umbes kümnendikule kullauntsi hinnale. Selle osaku ostu- ja müügihinna vahe on umbes 0,1 protsenti.

Siin aga lisanduvad osaku ostmisel ja müümisel maakleri teenustasud ja osakute hoidmistasu kontol.

Lõpetuseks, kulla hind dollarites ja eurodes (kroonides) võivad hoopis eri suunas liikuda - näiteks, kui dollar tõuseb euro suhtes. Nii oli kulla hind dollarites aasta algusest kukkunud 10 protsenti, eurodes ja ka Eesti kroonides aga 5 protsenti tõusnud.

Ning majanduslik maailmalõpp, nagu seda Citigroupi strateeg Fitzpatrick kirjeldas, ei pruugi tänu kullale realiseeruda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:51
Otsi:

Ava täpsem otsing