Uus peavalu - Läti odav kütus

06. detsember 2008, 21:41

Järjekordne peavalu valitsuse jaoks on
Eestisse tunginud odav Läti kütus. Autoomanikule või bussisõitjale tähendab see
rõõmu, kuid riigieelarve kaotab maksude näol sadu miljoneid kroone.

Odavaks muudab Lätist Eestisse toodava bensiini ja diiselkütuse esiteks asjaolu, et Lätis on kütuseaktsiis krooni võrra liitri kohta odavam kui Eestis. Teiseks aga ei tasuta Lätist Eestisse toodava kütuse pealt suure tõenäosusega osasid makse, kirjutas nädalaleht Den za Dnjom.

Piire meie riikidel enam teatavasti vahel ei ole. Niisiis võib kütuse tuua näiteks Venemaalt või Valgevenest Lätisse. Maksta seal kohustuslik aktsiis, vedada siis suurte tsisternautodega Eestisse ja siin väikematele hulgifirmadele või ka otse tanklakettidele müüa. Müüjaks on tavaliselt kuni kolm kuud Eestis äriregistris eksisteeriv riiulifirma, kes aga ei tasu tehingutelt käibemaksu. Vahel aga vahetab üks partii 5-6 korda omanikku.

Et käibemaksu "optimeerimise" pärast mitte maksuameti hammasrataste vahele sattuda, likvideeritakse riiulifirma pärast mõnda tehingut kiiresti ära. Müüakse näiteks edasi kusagil Läti või Leedu metsas pesitsevale tankistile, kes Eesti maksuametist turvalises kauguses. Seejärel asutatakse kohe uus riiulifirma. Enamalt jaolt on sellise äri "ajudeks" Läti kodanikud. Seejuures arveldatakse väga paljuski sularahas, et mitte pankadesse tehingutest jälgi jätta. Niisiis on Eesti kütuseturg jõudnud tagasi sajandivahetuse kummaliste skeemide ajastusse.

Kütusefirma Letofin müügijuht Valeri Makarov kahtlustab, et tegelikult pole vähemalt osade selliste kütusepartiide pealt sentigi aktsiisi makstud, ei Eestis ega Lätis, vaid opereeritakse võltsitud dokumentidega. "Sellised kummalised hinnad tekivad ainult siis, kui makse mitte maksta," seletas ta.

Kui näiteks langeb Neste või Mazheikiai hulgihind, siis kohe langetavad hinda ka Lätist odava kütuse maale toojad. Kusjuures nemad langetavad hinda järsult: see jääb alati 80 dollarit ehk umbes 1000 krooni Mazeikiai tehase tonnihinnast madalamaks. Mõne päeva pärast langetatakse hinda jälle 80 dollarit tonnist. Lühikese ajaga võib seega kütusetonni hinda vähendada paarsada dollarit tonnist. Võrdluseks: Valgevene tehase n-ö väljamüügihind on umbes 590 dollarit tonn.

"Järelikult ei saa siin muud olla kui maksupettus," väitis Makarov. "Hinnad on sellised, millega lihtsalt pole võimalik kütust ausalt maale tuua. Kütuseturg on ikka väga korrast ära ja sellest saavad kõik aru."

Vastavalt seadusele peaks Läti aktsiisilaos maale toodud kütus sõitma Eestis asuvasse aktsiisilattu - juhul, kui seda tahetakse Eestis müüa. Makarov aga kahtlustab, et Eestis sellised partiid üldse aktsiisilattu ei jõuagi ja Läti võimudele esitatakse selle kohta lihtsalt võltsitud dokumente. "Kui ma aga tahaksin kütust osta ise, aktsiisilaost, ja ise oma firma nimel riigile maksud maksta, siis vastavad Läti esindajad mulle, et niimoodi ei ole kuidagi võimalik, niimoodi mulle ei müüda!" ägestus Makarov. "Mulle müüakse ainult sellisel kujul, et kõik maksud olevat makstud!" Ta toonitas sõna olevat.

Suuri tanklakette Läti odav kütus ilmselt otseselt ei mõjuta, sest nemad opereerivad Mažeikiai tehasega sõlmitud pikaajaliste lepingutega. Samas pole ka välistatud, et Läti kütus satub müüki ka suurematesse kettidesse. Arvestama peab ka asjaoluga, et tankla omanik ei pruugi teada, kust kütus on tulnud.

Ka kütusefirmasid koondava Eesti Õliühingu tegevjuht Toomas Saks oli mures. "Otse loomulikult mõjutab Lätist tulev odav kütus tugevasti Eesti maksulaekumist," möönis ta. Kas poleks õigem meil aktsiisimaksu Läti tasemele langetada ehk kroon liitri kohta vähemaks? See võtaks "aktsiisikaupmeestel" vähemalt ühegi stiimuli siin kaubelda.

Saksa väitel pole aga sel mõtet. Eestis on kehtestatud aktsiisiks Euroopa Liidu miinimumtase. Läti on aga lubanud aktsiisi selle tasemeni tõsta.

"Umbkaudsete arvutuste järgi kaotab riik aga nii aktsiisi- kui käibemaksu umbes 20 mln krooni eest kuus," nendib Saks. "Riik on selle probleemi enda jaoks selgeks teinud," ütleb Õliühingu juht. "Seda teemat on arutatud ka rahandusministeeriumi käibemaksupettuste vastu võitlemise komisjonis." Samas on Eesti ja Läti vahel vaid üksikud piiriületuspunktid, kust saab täislastis kütuseveokiga läbi sõita. Maksu- ja tolliamet peaks Saksa arvates lihtsalt hakkama sealt läbisõitvaid kütuseveokeid kontrollima.

Maksu- ja tolliametist kostab palve peale uut tankistide ajastut kommenteerida vaid väga üldsõnalisi fraase: "Teostame aktsiisikauba järelevalvet, analüüsime laekunud informatsiooni, teostame kontrolle."

Küsimusele, kas maksuamet on seoses Läti kütusega mingeid menetlusi avanud, jätab pressiesindaja Annely Erm vastuse üldse võlgu. Ka keeldutakse kommenteerimast, kui suureks hinnatakse nn maksuvaba kütuse osakaalu turul. Viidatakse vaid, et salakütusega võitlemisega tegelevad autodel liikuvad tolliametnike rühmad. Nemad peatavad kütuseveokeid ja kontrollivad saatedokumente.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2008, 21:41
Otsi:

Ava täpsem otsing