Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pandipakend mängib taara vastuvõtjatega
Raadi kaupluse omanik Nikolai Lambrik rääkis, et OÜga Eesti Pandipakend on probleeme olnud selle loomisest alates. Kui alguses ette tulnud käivitumisraskused olid mõistetavad, siis mitu aastat hiljem võiksid asjad kaupluse omaniku sõnul toimida.
"Lepingu järgi peavad nad meile raha maksma kuu lõpuks," sõnas Lambrik ning lisas, et nüüd juba mitu kuud raha ei laeku. "Väidetakse, et elektrit ei ole ja sellepärast ei saa maksta," tõi ta näite.
Kuigi võlgu Pandipakend otseselt ei jää, viivitavad nad poeomaniku sõnul maksmisega nii palju kui võimalik, kolm kuni viis päeva on tavaline. "Väikestel ettevõtetel on raske säilitada palka nii töötajatele kui ka iseendale," selgitas Lambrik. Summa, mida väike taara vastuvõtja iga kuu pikisilmi ootab, on umbkaudu 50 000 krooni.
Mees rääkis, et ka paljudel teistel taara vastuvõtmisega tegelevatel poodidel on Pandipakendiga probleeme.
Eesti Pandipakend tunnistab, et viimastel kuudel on mõne päeva kuni nädala pikkuseid makseviivitusi ette tulnud.
"Kui keegi jääb meile võlgu, siis meie oleme omakorda õigeaegse tasumisega jännis," põhjendas jäätmete käitlejate kohta OÜ Eesti Pandipakend tegevjuht Rauno Peeter Raal.
Kahe viimase kuu jooksul on olnud viivitusi maksmises kaks kuni seitse päeva. Raadi kaupluse omaniku Lambriku süüdistusi, et nad telefonile ei vasta, peab Raal kummaliseks. "Siin on tegemist sooviga emotsionaalset värvingut juurde lisada," oli juhi seisukoht.
Raal kinnitas, et kahe viimase kuu hüvitised on hilinenud, kuid rahast ilma ei ole keegi jäänud.
Taara Liidu juhatuse liige Peeter Roosalo on Pandipakendi ja taara vastuvõtjate vaheliste probleemidega kursis. "Väga raske on midagi teha. Oleme isegi õiguskantsleri teemasse pühendanud. Keskkonnaministeeriumi meelest toimib kõik korrektselt," rääkis ta.
Tema sõnul käitub Pandipakend nagu monopol ning näiteks käitlustasud ja taara loendussüsteem on täiesti läbipaistmatud.
Roosalo märgib, et mõned Taara Liidu liikmed on juba ka pankrotti läinud. "Väga kurb seis on ja uuest aastast tahetakse käsitsi vastu võetud taara senine hüvitis 27 senti muuta 12 sendiks ehk vähendada üle kahe korra," tõdes ta.
Etteheiteid jagub ka taara loendussüsteemile. "Kuu aja pärast öeldakse, kui palju ma pudeleid tõin," pole Roosalo rahul korraldusega.