Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jõulupakk pane juba täna teele

    Eesti Posti sorteerimisüksuse juht Maimor Vill kinnitas, et ettevõtted on jõulude ajal kaartide asemel üha enam asunud üksteisele saatma jõulupakke.
    Kui tavapärasel ajal läbib Eesti Posti sorteerimiskeskust ligi 6000 pakki päevas, siis jõulueelsel perioodil tõuseb pakkide arv 9000ni.
    Suuremat kinkide laialijagamise kampaaniat planeerides peavad ettevõtted arvestama, et neil on jäänud aega järgmise nädala alguseni.
    Eesti Posti logistikadivisjoni juhi Ansi Arumeeli sõnul tuleb eriprojektide puhul, mis nõuavad käsitlemisel või kättetoimetamisel eritingimusi või täiendavat pakkimist ja komplekteerimist, saadetised üle anda hiljemalt 15. detsembril.
    Siis võib olla kindel, et pakid jõuavad kohale enne pühade algust, hiljemalt 23. detsembril.
    Pakkide saatmisel tuleb tähelepanu pöörata ka saaja aadressile.
    "Eriti jõuluperioodil saadavad firmad kingitusi, kus saajate aadressid võetakse andmebaasidest, milles asuvad andmed võivad olla vananenud või kontrollimata ning seetõttu ei jõua kõik kingitused kohale," nentis Arumeel.
    Ka rahvusvahelised kullerfirmad on valmis järgnevate nädalate pakiveomahtude tõusuks.
    DHL Estonia müügi- ja marketingijuhi Elari Killumetsa eelmise aasta kogemus näitas, et kiireimad päevad olid vahetult enne jõule ja üks päev pärast jõule.
    Pühadeaegsete nädalate mahud on tippaegadel neli korda suuremad võrreldes aasta keskmisega.
    Ka tänavu ollakse valmis mahtude kasvuks, kuigi Killumets arvas, et seekord tuleb mahtude kasv tunduvalt tagasihoidlikum.
    Sama meelt oli ka DPD Eesti müügi- ja turundusjuht Janek Kivimurd. "Praegust majanduskonjunktuuri arvesse võttes peadpööritavat erinevust tavaperioodiga ei ole," arvas ta.
    Tema kinnitusel sooritavad inimesed oste kaalutletumalt, see avaldab mõju kaupmeeste läbimüükidele ning omakorda ka pakiveomahtudele.
    Lisatasusid pühade ajal kasvava pakkide hulga tõttu kliendid kartma ei pea.
    Kõik saadetised toimetatakse kohale tavapärase tariifiga. Erandiks on juhud, kui klient soovib paki kättetoimetamist töövälisel ajal.
    Sellisel juhul on tasu eraldi kokkulepitav. Tööväline aeg on saabuvatel pühadel kõigil pakiveofirmadel 24.-26. detsember ja 1. jaanuar.
    Pühade-eelsel päeval - 23. ja 31. detsembril - töötatakse lühendatud tööpäevaga.
    Samamoodi tasub pakkide saatmisel arvestada teiste riikide pühadega, mis osaliselt kattuvad Balti ja teistes Eesti naaberriikides.
    Ometigi ei ole ka pühade ajal paki saatmine lootusetu ettevõtmine. Appi tulevad kullerifirmad ja kiirabilogistika.
    Kiirabilogistika teenust pakkuv AS Balti Logistika töötab nagu igal teisel päeval - tellimusi saab esitada igal ajal.
    Balti Logistika Baltikumi juhi Vallo Arumäe sõnul võib transpordiaeg pikeneda seoses kommertslennuliinide pühadeaegse lennugraafiku mõningase hõrenemisega.
    Kuna aga praegu ei ole veel täpne pühadeaegne lennugraafik veel paigas, siis on raske hinnata võimaliku viivituse pikkust.
    Kuigi hinnale lisandub pühadeaegsel transpordil tööajavälise transpordi tariif, on ka kiirabilogistikas pühade ajal märgata saadetiste arvu kasvu, kuna see on sel ajal tihti ainuke võimalus pakki saata.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.