Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Swedbank loob ASi Hapud Laenud
Swedbank võib tulevikus luua laenude tasumisega hätta sattunud klientidelt võetud tagatisvara haldamiseks eraldi tütarettevõtte. Swedbanki juht Erkki Raasuke kinnitas, et esialgu ei plaanita neid varasid kohe maha müüa.
Äripäeva hinnangul on eeskätt ohus kinnisvaraturg ja kinnisvara tagatisel antud laenud. Usume, et eraldi üksuse loomise mõte on saada välja laenatud raha tagasi nii, et kinnisvarahindu läbi lisatagatiste küsimise ja tagatiste massilise realiseerimise alla ei lööda. Laenude haldamine uue tütarettevõtte pädevusse ei kuulu.
Tegu on tundliku probleemsete klientide käsitlemisega, mille käigus üritab Swedbank kinnisvaraturgu vähemalt oluliselt mitte mõjutada. Pank ei saa kehtestada samu reegleid kõikidele klientidele, see paneks turule põõna ja seeläbi ka pankadele endile.
Hoolimata Swedbanki juhi kinnitusest, et tagatisvarasid ei hakata kohe maha müüma, tähendab eraldi tütarettevõtte loomine, et tulevikus on neile varadele ostja leidmine siiski lihtsam - olgu selleks mõni teine äriühing või hoopis riik.
Samas on tegu ka panga laenuportfelli puhastamisega, kui tagatisvarad sealt eraldi firmasse viiakse. Uus ettevõte on Swedbanki grupi osa ja selle tegevuseks vajalik finantseering tuleb grupist. Siiski ei muutu pank sellega tugevamaks, kuni loodav tütarettevõte on panga omanduses.
Ühtlasi võib Swedbanki käitumisest välja lugeda, et pank näeb tulevikus hapude laenude osakaalu märgatavat suurenemist. Varem on Swedbank teatanud, et tänavusest laenuportfellist läheb hapuks 0,7% ning järgmisel aastal 1,2% laene. Uusi numbreid panga juht Erkki Raasuke veel ei ütle. Ka Eesti Pank on hiljuti ennustanud, et tuleval aastal viivilaenude osakaal kahekordistub.
Meenutame, et nn Vene kriisi ajal 1990ndate lõpus oli pankadel samuti probleeme, peamiselt Ida suunal tegutsenud Eesti ettevõtetega. Swedbanki eelkäijal Hansapangal oli lausa oma niinimetatud kaladivisjon, mis tegeles kalatööstustele antud hapuks kippuvate laenudega.
Halbade laenude eraldamine pankade tegevusest on majanduskriisi ajal levinud nähtus. Pank peab edasi andma laenu, kui ta seda ei tee, lähevad majandusprobleemid vaid suuremaks, selgitas tänases leheloos Hansapanga endine juht Indrek Neivelt.
On kiiduväärt, et Swedbank ei hakanud siinkohal jalgratast leiutama, vaid lähtus varem Skandinaavia pankadelt omandatud kogemusest. Näiteks Soome moodustas panganduskriisi ajal n-ö prügikastpanga Arsenal, mis ostis teiste pankade bilansist halvad laenud, aidates sellega pankadel oma usaldusväärsust tõsta.
Autor: ÄP