Lätit ootavad maksutõusud ja eelarvekärped

09. detsember 2008, 13:07

Eile jõudis Läti IMFi, Euroopa Komisjoni ja
Rootsi valitsusega kokkuleppele abilaenu tingimustes, mille tingimused ja summa
avalikustatakse täna.

Ühtlasi allkirjastatakse täna kavatsuste protokoll, mis on alles abilaenu n.ö esimene etapp. Et laen lõplikult vormistada, peab Läti parlament – loodetavasti veel sel nädalal – kinnitama Läti majanduse stabiliseerimise plaani.

Läti meedias avaldatu põhjal jääb lati kurss euroga seotuks nagu see on praegu, Lätile ei tehta kitsendusi Euroopa abirahade kasutamisel ning Läti valitsuselt ei nõuta pensionide kärpimist. Need on „punased jooned“, millest Läti kõnelustel laenuandjatega ei olnud nõus üle astuma, kirjutas täna majandusleht Biznes Baltija.

Lehe allikatel võeti devalveerimise teema maha, kui kõnelustesse lülitus Rootsi, millest on saanud „lati kursi garant“. „Rootslased said aru, et Läti majanduse olukord mõjutab negatiivselt nende panku. Sellepärast võtab Rootsi valitsus osa vastutusest enda kanda,“ ütles üks läbirääkimistele lähedal seisnud isik. Teine allikas väitis lehele, et Rootsi valitsuse osa võib olla isegi kuni 2 miljardit eurot.

Läti rahandusministri Atis Slakterise sõnul on Läti nõustunud, et tuleva aasta eelarvedefitsiit ei tohi ületada 4,9% SKPst. Selleks tuleb kulusid kärpida 700 miljoni lati võrra ja suurendada tulusid 300 miljoni lati võrra. "Muuhulgas tuleb kärpida avaliku sektori töötajate palku 15%," ütles Slakteris.

Läti peaminister Ivars Godmanis on valitsusliikmetega eile ja täna pidanud pingelisi kõnelusi võimalike kokkuhoiukohtade üle. Biznes Baltija kirjutab, et suuremad kärped võivad tulla hariduse, põllumajanduse, tervishoiu ja kaitsekulutuste arvelt. Ka on Godmanis nimetanud riigiaparaadi võimalikku kärpimist 30% võrra.

Lätil tuleb tuleva aasta eelarvet korrigeerida miljardi lati võrra. „Meetmete kogumaht aastal 2009 on miljard latti. Siia alla jäävad üheltpoolt nii kulukärped kui teisalt tulude suurendamine,“ ütles rahandusministeeriumi riigisekretär Martins Bicevskis telekanalile LNT.

Läti valitsus kaalub käibemaksu määra tõstmist praeguselt 18 protsendilt 21 protsendile ning kahekordistada soodusmäära praeguselt 5%lt 10%le. Muudatused jõustuksid 2009. aasta 1. jaanuarist.

Samuti on plaanis alkoholi- ja kütuseaktsiisi tõus. Pliivaba bensiini aktsiisitõus oleks 18%, diislikütusel 21%. Lisaks alkoholile plaanitakse aktsiisimaksu ka kohvile ja mittealkohoolsetele jookidele, vastavalt 50 kuni 100 latti 100 kilogrammilt kohvilt ning 2-4 latti 100 liitrilt, vahendas agentuur Leta.

Langeks aga tulumaks, praeguselt 25 protsendilt 23%le, mis on hea ettevõtjatele, kuid peavalu omavalitsustele, mis saavad oma põhitulu just sellest maksust. Jurmala linnapea Girts Trentsise sõnul lööb see omavalitsuste eelarvesse 500 miljoni lati suuruse augu, ähvardades "majanduslanguse muuta depressiooniks".

IMFi nõudel peab Läti väidetavalt alandama ka maksuvaba miinimumi 100 latilt 90 latile, mis on juba pälvinud Läti ametiühingute kriitika. Miinimumi tõstmine 100-le latile oli mõeldud lätlastele hinnatõusu kompenseerimiseks palku tõstmata, ütles ametiühinguliider Peteris Grigers.

Läti vajab abilaenu, mis agentuuri Fitch hinnangul võib küündida 5 miljardile eurole, eelarvedefitsiidi rahastamiseks, finantssüsteemi tugevdamiseks ning ettevõtjatele laenude kindlustamiseks. Ühtlasi kosutab rahasüst Läti keskpanga valuutareserve, mis on lati kurssi kaitstes oktoobri lõpust viiendiku võrra vähenenud.

IMFi Läti missiooni juht Christoph Rosenberg ütles nädalavahetusel tehtud avalduses, et Läti valitsuselt oodatakse majanduse stabiliseerimisel radikaalseid meetmeid ning ulatuslikku poliitilist konsensust.

„IMFi esindajad nõuavad, et parlament võtaks plaani vastu arvestatava enamusega ning et avalikkusele selgitataks, miks sellised karmid ja ebapopulaarseid meetmed vajalikud on,“ ütles Läti omavalitsuste liidu juht Andris Jaunsleinis ajalehele Biznes Baltija.

Ka Läti president Valdis Zatlers rõhutab, et majanduse stabiliseerimise kavale on vaja nii koalitsiooni kui opositsiooni toetust.

Läti seim peaks kava hääletama kõige varem juba täna õhtul või homme hommikul. Nimetatud on ka neljapäeva.

„Kui me suudame otsuse langetada sel nädalal, saab IMF oma otsuse (laenu andmise kohta) teha veel enne jõule,“ ütles Slakteris täna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. December 2008, 21:43
Otsi:

Ava täpsem otsing