Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kriis ähvardab kaosega tööturul

Kärt Blumberg 10. detsember 2008, 07:04

Kui veel mõni kuu tagasi soovis ametühing
üleriigilise palga alammäära tõstmist 2009. aasta algusest 900 krooni võrra,
siis eilse seisuga oldi valmis kompromissiks, mis tõstaks praegust miinimumpalka
pooletuhande krooni võrra.

Tööandjad peavad aga ka miinimumpalga tõstmist 4850 kroonini praeguses majanduskeskkonnas võimatuks. Äripäeva arvutuste kohaselt tähendaks selline palgatõus ettevõtetele järgmisel aastal umbes 300 miljoni kroonist lisakoormust.

"Meie ütlesime, et alampalk peaks kindlasti 2009. aasta 1. jaanuarist tõusma," ütles Eesti ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga lisades, et arusaadavalt on majandussurutis tekitanud olukorra, kus esialgu küsitud tõus ei ole enam reaalne.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ei pidanud aga sedagi tõusu järgmisel aastal võimalikuks. "Meie selge hinnang järgmise aasta kohta on see, et majanduslangus tuleb oluliselt sügavam, kui on prognoositud, ja me ei välista, et lähiaastate perspektiivis on majanduslangus kuni 15 protsenti. Me ei näe ka lootust väga kiireks paranemiseks," nentis Kriis.

Madalapalgalisi ootaks suurem koondamine

Isegi kui globaalses kontekstis võib ennustada, et asjad pöörduvad paremuse poole, on Eesti riik tööandjate hinnangul selles järjekorras ilmselt viimasel kohal, kelle juurde investeeringud jõuavad.

"See väljavaade on suhteliselt pessimistlik ja me ei pea põhjendatuks alampalka tõsta olukorras, kus reaalpalk suure tõenäosusega hoopis langeb," selgitas Kriis tööandjate seisukohta ja lisas, et kuna raha juurdevoolu tööjõuturule oodata ei ole, on ettevõtete finantsidel sellega lagi ees.

Sisuliselt tähendaks miinimumpalga kergitamine tema sõnul seda, et ettevõtjad oleksid sunnitud olemasolevat palgafondi madalapalgaliste kasuks ümber jaotama.

See otsus lööks bumerangina ettevõtjaid, kes oleksid siis sunnitud alampalga tõstmiseks kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate palganumbrite kallale minema, mis võib tuua hoopis vastupidise ja hullema efekti - soovist hoida võtmespetsialiste võib asi lõppeda hoopis suurema arvu madalapalgaliste töötajate koondamisega.

"Arengu mõttes olulisematest inimestest ei soovita kindlasti kergekäeliselt loobuda," osutas Kriis ohule, et alampalga tõus võib hoopiski suurendada töötute armeed ning parem oleks tõus majandusolukorra selginemiseni edasi lükata.

"Ma küll ei näe sellel variandil mingit sisulist katet, sest kogu turumajandusliku Eesti arengu jooksul, mis hakkas pihta Eesti krooni tulekuga ja alampalk praeguses mõistes esimest korda kehtestati, on väga selge, et alampalga tõus ei ole mitte kunagi põhjustanud tööpuuduse tõusu ja see on ikkagi teistes asjades kinni," pareeris Taliga tööandjate põhjendust.

Ametiühingud on ootused liialt kõrgeks kruvinud

Taliga hoiatas, et kui alampalga tõstmisesse aastate lõikes n-ö "augud sisse tulevad", lööb see hiljem valusasti tagasi.

Samuti ei maksa tema sõnul unustada, et kuigi lühiajaline statistika võib praegu kaupade ja teenuste odavnemist näidata, ei kajastu mitte kõik maailmaturu hinnalangused Eesti hindades ning põhimureks jääb, et ka kõige madalamat palka teenivate inimeste sissetulekud ei väheneks. "See on ka põhjus, miks ametiühingud ja eriti just väljapool Tallinna elavad töötajad ootavad väga alampalga kokkulepet."

"Ametiühingud on ise ootused nii kõrgeks kruvinud, aga me ei saa lihtsalt heast peast sellega kaasa minna. Kui küsitakse palgatõusuks suuri numbreid ja tegelikult on küsitud võimatuid asju, tuleb nende ootuste juhtimise eest ka vastutada," märkis Kriis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. December 2008, 13:57
Otsi:

Ava täpsem otsing